Apple iPhone X - Kõik iPhone X head (ja vead) - Arvustus.com arvustused

“Kui Apple sügisesel keynote’il teatati, et uueks telefoniks saab olema selline-ja-selline iPhone 8, ehk vormiliselt samahästi kui iPhone 6, 6S ja 7, siis tundsin pettumust küll. Sest ootasin, et sel aastal tehakse radikaalsem uuendus. Mis on iseenesest üsna jabur, sest mul ei olnud oma iPhone 7-le küll ainsatki etteheidet. Või kui väga püüdnuks, siis oleks ehk tahtnud, et ekraan sutsu suurem on, samas suuremat telefoni ma jälle ei soovinud. See istus kenasti käes ja taskus. Lihtsalt inimlik uudishimu ja tulevikujanu pani küsima ja ootama, mis on Apple’il uut kavas. Arvestades, et maailma ühel võimsaimal tehnikaettevõttel oli alates 6-st kolm aastat aega seda ette valmistada. Ja sealt ta tuli. iPhone X. “Kümme”, mitte “iks”. Mis on natuke jabur, aga iseenesest on tegemist iPhone’i kümnenda sünnipäevaga, nii et ju selle pärast.

Kui ekraan helendama lõi ja selgus KUI palju seda on, kuidas see katab tõesti sisuliselt kogu esipaneeli pinna, siis ehkki seda ju teadsin, olin ikkagi hämmingus. Vahel on nii, et 1+1 ei võrdugi eeldustekohased 2, vaid näiteks 6. Lisaks on ekraan esiklaasile väga lähedale lamineeritud, nii et tunne, et katsudki pilti ennast, mitte klaasi, on tuntavam kui kunagi varem.
Mulje oli uuest telefonist igatahes vägev. Nagu ka telefoni kaal. Jaa, see tundub käes hulga toekam kui iPhone 7 (ja seega 6S ja 6). Klaas ees ja taga, keskel metallraam. Seda kõike on tunda. Ühtlasi, enam ei tundunud see hind nii kõrge midagi. See telefon tundub käes selline, et ega ei usukski, et selliseid mingi vähesema raha eest saab. Tegelikult võiks selle hinnateema siinkohal ka läbi rääkida. Jah, iPhone X ei ole odav, ega isegi soodne, aga samas sõltub, millega võrrelda. Võrrelda saabki ainult Androidi lipulaevadega, mille hinnad sellest ka väga kaugele ei jää, aga milles pole (peale Apple’i suuremale marginaalile) ka sellist tehnoloogiat lihtsalt olemas. Ja tehnoloogia maksab. Nii et eks selle telefoni soetamine eeldab, et sa väga tahad just iPhone’i ning et sa saad selle kallima mudeli kinni maksta nii, et pärast elamiseks ka raha jääb. Kuna minu jaoks on iPhone kõige parem telefon (või pigem iOS kõige parem platform) ja telefonil on mu elus oluline roll — kasutan seda kõigist seadmetest kõige mitmekülgsemalt ja sagedamini, siis luban endale seda, et see kõige olulisem gadget oleks mul kõige uuem ja kõige parem neist, mis mulle sobivad. Mul ei ole kõige uuem teler, ega arvuti, aga igal aastal 1000+ maksta nii jõuliselt mu elukvaliteeti mõjutava seadme eest ei ole mulle liiga palju.

Näotuvastus on ekraani järel kohe teine asi, mida märkad. Sest juba telefoni seadistades laseb ta sul oma pead ekraani ees keerutada ja salvestab su näost “sügavuskaardi”, ehk tarkvaralise 3D mudeli. Seda säilitatakse ainult su telefonis ning sellele otsest ligipääsu ei oma ei Apple, ega rakenduste arendajad. Nii nagu teiste iPhone’ide puhul hoitakse sõrmejälgi.
See näotuvastus oli minu jaoks üks murekohti. Tellisin telefoni enne kui seda kusagil poes käes sain hoida ja lootsin, et see toimib hästi. Sest sõrmejälg toimis pagana hästi. Õnneks see mure hajus väga kiiresti. Tõstad telefoni ja juba ta näeb, et see oled sina. Seejuures ka õues, ka talvel avab su telefoni, kui sul on kindad käes! Ainult siis kui telefon elaual vedeleb, tuleb oma koon päris ekraani kohale vedada, et ilma koodi sisestamata sisse pääseks. See on ainult moment kui näotuvastus parem ei ole kui sõrmejäljelugeja.
Aga et nuppu pole, mida rakenduste vahetamiseks või koduekraanile jõudmiseks kasutada, siis muutus mu töövoog üllatuslikult hoopis kiiremaks. Läks kuidagi sujuvamaks, sest see nupu vajutamine ja topeltvajutamine katkestas sujuva voo. Väike vahe, aga see on seal ning sellega ei osanud ma esmalt arvestadagi, tuli lihtsalt meeldiva üllatusena. Nupu puudumisega, mida kartsin kasutusmugavuse mõttes rohkemgi kui näotuvastust sõrmejälgelugeja asemel, harjusin umbes päevaga ja teisel päeval kippusin iPadil seda liigutust tegema, millega ainult iPhone X puhul tagasi koduekraanile saab.

Ahaa, “kõrvakesed” ekraani ülaosas. Selle osas ei osanud eriti midagi arvata. Ootasin. Olin kuulnud nii seda, et nendega harjub ära kui ka seda, et ei meeldi üldse ja ei harju ära ka. Selgus aga, et need mulle meeldivad. Mitte ainult, et harjun ära, vaid esimesest hetkest tundus hea. Ma kahtlustan, et äkki lihtsalt sellepärast, et annab veidi omapära sellele kandiliste kraanide maailmale. Mingi väike nüanss. Aga mulle meeldib. Jah, harjub ära ka, aga sellest on pigem kahju, kui enam tähele ei pane, sest nagu öeldud, minu meelest on toredad.

Aku peab vastu kenasti, päeva rahulikult ja ma kasutan telefoni üsna palju ja väga mitmeks otstarbeks. Akut aitab säästa nii esmakordselt iPhone’il kasutatav OLED ekraanitehnoloogia kui ka, ilmselt OLEDiga kaasas käivat jama vältida püüdes, väga agressiivne ekraani väljalülitamise režiim. OLED ekraanidel on nimelt see tüütu häda, et neile võib kaua kuvatud suure kontrastiga pilt “sisse põleda”, ehk jääb ekraanil kumama ka peale pildi kadumist. See ei ole tavapärasel telefonikasutamisel tõenäoline, aga eks Apple kardab lolliks jääda kui kellelgi juhtub. Ilmselt saab seda aega kusagilt sättida ja seda peaks tegema küll, sest terake tüütu on kui pilt nii ruttu eest läheb, nii et tuleb aeg-ajalt ekraani tonksata, et ta aru saaks, et mul teda veel vaja on.

Kui ma juba kriitika juures olen, siis veel üks üllatav tüütus. Kustus olekus on ekraan sisuliselt ühesugune nii ülevalt kui alt. Jah, üleval on tilluke kõlariava, aga see on ka must ja paljudes valgusoludes seda ei näe. Niisiis ei tea ma, mispidi mu telefon käes on! Seda ei juhtu enamasti, aga juhtub piisavalt tihti, et see tõesti tüütu oleks. Tee või mingi valge täpp ülemisse otsa, aga see on ju jabur. Telefon on väga ilus, nagu juveel! Aga sellise veaga.

Ja kriitikaga jätkates see, mida ma eespool mainisin. Telefoni kaal. Igapäevaselt pigem ei häiri, aga kui võtsin oma vana iPhone 7 nädalaid hiljem kätte, siis sain aru, et see istub käes pahana hästi. Et selle suurus ja kaal on mulle hoopis mugavamad. Jah, ta tundub ühtlasi käes nagu mänguasi, ilmselt just seetõttu, et ta selline kergkaallane on. Aga mugav. Ja veel üks väga kummaline asi. Arvestades, et iPhone X ekraan on oluliselt suurem kui iPhone 7 ekraan — et ta on lausa suuremgi kui iPhone 7 Plusi ekraan, mida ma olen alati liiga suureks pidanud — siis olels harjunud iPhone X’i kasutama mitme nädala jooksul, ei tundunud mulle, et iPhone 7 (ja seega ka iPhone 8) ekraan oleks liiga väike! Tavaliselt on nii, et tagasi minna on raskem, et vahe tundub suurem kui ülespoole minnes. Aga mind ennast täiesti pahviks lööval moel mina seda ei kogenud.

Seega, kokkuvõtteks — iPhone X on äge ja seda raha väärt, kui see raha kellelgi olemas on. Ei jää tunnet, et saad liiga vähe. Näeb välja nagu juveel ja töötab nagu šveitsi kell. AGA, iPhone 8 on sisuliselt sama hea. Sama kiire ta ongi (ja seega väga palju kiirem kui kõik muud telefonid, mis hetkel turul on), ilma jääd vaid suuremast ekraanist (mis on subjektiivne vajadus), OLED-tehnoloogiast (mis on rohkem hype kui reaalne erinevus Apple’i üliheaks tuunitud LCD-ekraani kõrval), näotuvastusest (mis on kohati parem, kohati halvem ja enamasti võrdne sõrmejäljelugejaga) ning mõnest kaameravigurist. Ja tegelikult on hea, et Apple nii tegi. Et iPhone 8 ei kahvatu X-i kõrval, vaid seisab täiesti reaalse ja mõne jaoks parema alternatiivina.
”