Põlevat Eestit jättes
10
1 hindaja

133. Põlevat Eestit jättes
Enn Hallik, Tiit Lääne

Sarja "Meritsi maailma läinud eestlaste lood" teisest raamatust leiab lugeja 19 lugu laias maailmas elavatest eestlastest. Kõiki neid ühendab lahkumine okupatsioonivägede eest mööda mereteed, kas siis Eestist või Euroopast. Need on eestlaste uskumatuna näivad lood teel vabadusse. Loodame, et lugeja kohtab neis nii avastamisrõõmu kui ka mõtleb möödunule, mis ei saa meie mälust kustuda. Head lugemist!


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Pärnumaa mõisad ja mõisnikud
8.3
3 hindajat

134. Pärnumaa mõisad ja mõisnikud
Alo Särg

Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate praeguse Pärnumaa territooriumil asuvate rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka Pärnumaa mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Raha võidukäik
8.6
5 hindajat

135. Raha võidukäik
Niall Ferguson

Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus? Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks. Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.


Lisas Tnko 30.01.2011
Pane hinne:
Rahvakalendri tähtpäevi. Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele

136. Rahvakalendri tähtpäevi. Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele
Christina Lään

Autor tutvustab rahvakalendri tähtpäevi ja meie esivanemate elukorraldust pühade eel ja ajal. Laulud, salmid ja mängud lisavad legendidele ja lühijuttudele mahlakust ja tegevusele hoogu. Jätkub põnevad ideid päevakohaseks meisterdamiseks. Iga peatüki lõpus saab pead murda mõistatuste lahendamisel. Raamatus leiavad käsitlemist: • mihklipäev • hingedeaeg • mardipäev • kadripäev • toomapäev • jõulud • küünlapäev • vastlapäev • lihavõtted • jüripäev • ristipäev • suvisted • jaanipäev • jaagupipäev • lauritsapäev • maarjapäevad Raamat pakub teadmisi ja põnevaid võimalusi kogu perele, õpetajatele ja mängujuhtidele – kõigile suurtele ja väikestele, keda huvitavad eesti rahvakombed.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne:
Raudadrast kombainini. Eesti maaelust 1950-2000
10
1 hindaja

137. Raudadrast kombainini. Eesti maaelust 1950-2000
Heino Kartau

Läbi viie aastakümne Eesti põllumajanduses tegev olnud Heino Kartau annab kogetu põhjal põneva ülevaate omaaegsest maaelust. Ise asja sees olnuna kirjeldab ta, millised olid sotsialistliku põllumajanduse probleemid, kuidas maainimesed elasid, millest rõõmu tundsid ja mille nimel pingutasid. Autor rõhutab Eesti põllumehe sitkust, mida ei suutnud murda ka rasked okupatsiooniaastad. Paiguti mahlaka huumoriga vürtsitatud raamatust kumab läbi lootus paremasse tulevikku.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Ringkäik kodumajas
8.5
2 hindajat

138. Ringkäik kodumajas
Bill Bryson

Ühel päeval rabas Bill Brysonit mõte, et me pühendame sootuks rohkem aega ajaloo käigus peetud lahingute ja sõdade uurimisele kui sellele, mida on tehtud sajandite jooksul inimeste argielus: söömisele, magamisele ja püüdele mõnusamalt elada. Ta taipas ka, et inimsoo tähtavastusi võib leida tavalistes majades, milles elame. See õhutas teda võtma ette ringkäiku oma kodus, Norfolki vanas pastorimajas, astudes toast tuppa ja arutledes, kuidas argiasjad on kujunenud. Sel teekonnal uuris ta hämmastaval hulgal kõiksugu asjade kujunemislugu, arhitektuurist elektrini, toidu säilitamisest epideemiateni, vürtsikaubandusest Eiffeli tornini, krinoliinidest tualettideni, samuti säravate, loovate ja tihti ekstsentriliste inimesteni selle kõige taustal. Ta avastas, et kuigi argielus ei näi olevat midagi tähelepanuväärset, peitub selles määratul hulgal ajalugu, huvitavat ning erutavat, koguni pisut ohtlikku, mis varitseb iga maja soppides. Kui tema „A Short History of Nearly Everything” (e. k „Kõiksuse lühilugu”) oli maailma, universumi ja kõige selles leiduva lai panoraam, siis käesolev raamat uurib mikroskoobi all argielu. Bryson läheneb siingi kõigele sama vastupandamatu uudishimuga, valdava vaimukusega, kirjutab stiilset proosat ja jutustab meisterlikult lugusid. Needsamad omadused tegid „Kõiksuse lühiloost” viimase kümnendi kiidetumaid raamatuid, pakkudes ühe nauditavaima ja õpetlikuma teose meie elukorraldusest.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne: