- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
79.
Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
Külvi Kuusk, Maivi Kärginen
Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke. Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Tutvustamaks seda senini vähetuntud külge Naissaarest valmis Rannarahva muuseumis raamat Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar, milles on killukesi kõikidest saare tahkudest. Käsitlemist leiab Naissaare imekaunis loodus, seal elanud kalurid ja lootsid ning uue näo saavad ka sõjaväelased, sest nemadki olid lõppkokkuvõttes ainult inimesed.
Lisas cantabile 27.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
80.
Kui Eesti oli kodusõja lävel
Andres Raid
See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist- Eesti poliitikud eelistavad need pigem olematuks vaikida. Seda mäletavad vähesed, et 1993 aastal oli Eesti kodusõja lävel. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu võimul ja kellel on veel poliitilisi ambitsioone.
Lisas Valgaanium 24.01.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
81.
Kui eestlased Riiat vallutasid
Hanno Ojalo
Aasta algul olid eesti väed Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist välja surunud läti punased kütid. See oli kahele naaberrahvale esimene kokkupõrge pärast muistset vabadusvõitlust XIII sajandil. Kui punased kütid purustatud, oli Eesti sõjavägi vastamisi Landeswehr’iga. Sakslased nõudsid eestlaste taganemist Lätist. Seda saavutamata, otsustati meie väed jõuga välja lüüa. Ent hoopis eestlased lõid sakslased taganema. Riia all käskisid lääneliitlased eestlastel peatuda – neil olid sakslastega omad plaanid. Eesti kuuletus, kuid tingimusel, et juba venelastest ja sakslastest vabastatud ala läheb Läti rahvuslikule valitsusele. See oli hetk, millest alates lätlased oma lõhestatud riiki lõpuks üles ehitama said hakata. Eesti suhtus Lätisse kui nooremasse venda ja lätlastele see loomulikult ei meeldinud… Miks oli punastel Lätis, Eestile nii sarnase saatusega riigis, nii suur kandepind? Kas Läti võlgneb oma iseseisvuse meile või on see müüt? Neist küsimustest on püütud pigem mööda hiilida… See raamat mitte.
Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
82.
Kuidas ENSV-st sai jälle Eesti
Heinz Valk
Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.
Lisas sipsik 05.12.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
83.
Kuidas minult varastati miljon
Anna-Maria Galojan
Kuidas... ... minult varastati miljon ... katkestas Kristiina Ojuland mu kihluse ... teenis Rein Lang minu juuresolekul sada tuhat eurot ... müüvad poliitikud lisaks elamislubadele ka kõrgkoolidiplomeid .. president vältis kohtusse tulekut ... Kristen Michal parteikassat täitis ... vanad kommunistid Eestis niite tõmbavad ... Eesti Euroopa Liikumine toetas pronksiöö antikangelast Mark Sirõki ... kaovad Eestis riigisaladused ...
Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
84.
Kuningamäng ärkamisaja koidikul
Aldur Vunk
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. See on raamat Eesti ühiskonna kujunemisloost, mida vormisid nii lihtsate kui erakordsete inimeste elutööd.
Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012