KGB mängib malet

73. KGB mängib malet
Boriss Gulko, Juri Felštinski, Viktor Kortšnoi, Vladimir Popov

Selle raamatu keskmes on kunagise Nõukogude Liidu tippmaletajad. Raamatu aluseks on endise KGB alampolkovniku Vladimir Popovi ja ajaloolase Juri Felštinski ülevaate KGB tegevusest maletajate seas. Mitmed neist ei andnud KGB survele järele. Boriss Spasski abiellus prantslannaga ja asus Prantsusmaale elama. Viktor Kortšnoi sai oma perekonnale emigreerimisloa viis aastat pärast Nõukogude Liidust põgenemist, kui ta poeg oli kaks ja pool aastat vangis istunud. Boriss Gulkol lubati emigreerida Ameerika Ühendriikidesse pärast kolme näljastreiki ja kuu aega kestnud igapäevast piketeerimist ning korduvaid arreteerimisi. Garri Kasparov võitis 1985. aastal Karpovilt maailmameistritiitli ja kaitses seda edukalt 2000. aastani, hoolimata tõigast, et Anatoli Karpov esines tema vastu käsikäes KGB-ga. Koostöös KGB-ga kahtlustati Anatoli Karpovit juba ammu. Nüüd on teada ka tema agendinimi – Raul. Mõistagi tuli maletajail nende võitude eest maksta purustatud karjääri, rikutud närvide, lähedaste vangistamise ja mõnes sõbras pettumisega. Aga maletajad teavad, et võit ei tule kunagi kergelt kätte.


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne:
Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
10
1 hindaja

74. Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
Mati Õun

Aegade jooksul on Eestis ehitatud mõnisada kindlust, Läänemerd ümbritsevais maades on neid olnud tuhandeid. Eesti maalinnadest ehk muistse iseseisvuse aegseist linnustest, aga ka keskaegseist kivikindlustest on kirjutatud hulk raamatuid, teadus- ja aimeartikleid. Meie lähinaabrite tuntuimate kindluste kohta peaaegu puudub eestikeelne kirjandus, kuigi episooditi on teavet ilmunud erakordselt laiahaardelises ajalookirjanduses küll ja küll. See raamat püüab anda väikse ülevaate ümber Läänemere asuvate riikide tuntumaist või meile tähtsamaist kindlustest läbi kesk- ja uusaja, jõudes välja ka nende kindluste tavaliselt mittemilitaristlikku nüüdisaega.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Kirikuhõbe uusajast tänapäevani. Eesti kirikute sisustus III
5.0
2 hindajat

75. Kirikuhõbe uusajast tänapäevani. Eesti kirikute sisustus III
Kaalu Kirme

Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi. 18. sajandi lõpust alates hakkas Eesti kullasepakunst kaotama oma originaalsust ning klassitsistlikke küünlajalgu võib pidada viimasteks märkimisväärseteks kirikuesemeteks. Raamat koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist. Ladusalt kirjutatud ja rikkalikult illustreeritud teos on mõeldud nii kunstiteadlastele kui ka laiemale publikule. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Ta on põhiliselt uurinud Eesti ajaloolist metallikunsti ja rahvaloomingut. Sarja „Eesti kirikute sisustus“ annab välja Muinsuskaitseamet riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ raames. Raamatu kirjutamist on toetanud Eesti Kunstnike Liit. Samas sarjas on varem ilmunud 2008. a keskaegseid altaririistu käsitlev „Kirikute hõbevara“ (autor Anu Mänd) ja 2009. a keskaegseid ristimiskivisid käsitlev „Ristimise läte“ (autor Merike Kurisoo).


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne:
Kirjad Siberist
9.0
1 hindaja

76. Kirjad Siberist
Silvi Korp

Raamatus kirjeldatakse ühe eesti pere käekäiku Eestimaa murrangulistes oludes aastatel 1939–1958. Noor pere rajas oma elu arvestades meie Eesti riigi kestma jäämist. Tulid Teine maailmasõda ja võõrvõimude okupatsioonid, mis tingisid inimeste elukäigu muutumise vastavalt võõrvõimude nõuetele. Eestit okupeeriv riik korraldas mobilisatsiooni ja Eesti noored mehed pidid minema võõrarmeesse. Vastaspoolel sõdinud riik vallutas meie maa ja mobiliseeris omakorda sõjaväkke need Eesti mehed, kes olid saanud armeeteenistusealiseks. Nii panid võõrvõimud meie mehed rindel võitlema üksteise vastu, kujunes vennatapusõda. Kui sõda lõppes, hakkas võitnud riik oma seaduste järgi kohut mõistma ja vastaspoolel sõdinud mehed pandi vangi ning nende pered – naised, lapsed, emad, isad – küüditati Siberisse. Osa tekstist põhineb autori pere Siberist koju saadetud kirjadel ajavahemikust 1949–1957. Kirjad on toodud ära ehedalt (ilma muutusteta kirjapildis). Need on originaalkirjad, mille autori pereliikmed kirjutasid kodumaale jäänud sugulastele. Autori isa vangistati ja ema kahe alaealise tütrega küüditati Siberisse 25. märtsil 1949 ning varandus võeti ära. Autori tädipoeg leidis kirjad peale oma ema surma 2010. aastal. Kirjade faktirohke materjal tolle aja olustiku kohta oli nii huvipakkuv, et sündis idee autentsete faktide põhjal kirjutada raamat ühe perekonna saatusest.


Lisas Marge-Elin Roose 26.11.2012
Pane hinne:
Klassikaline  kompendium
7.5
2 hindajat

77. Klassikaline kompendium
Philip Matyszak

Plinius, Plutarchos, Xenophon – paljud antiikautorid kogusid hoolega anekdootlikke juhtumeid ja pidusöömingute järgseid nalju. Sellesse raamatusse korjas kirjanik ja ajaloolane Philip Matyszak enda lemmikjuhtumused, teravmeelsed ütlemised ja kummalised tõsiasjad antiikaja Kreekast ja Roomast. Kompendiumist leiad keiser Augustuse humoorikad killud ja filosoof Sokratese mõrud tähelepanekud; lugude hulgas on õõvastavaid kuritegusid, uskumatuid reisimuljeid ja absurdseid lahingulisi ämbrisseastumisi.


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Kohtumine KGB-ga

78. Kohtumine KGB-ga
Ann-Mari Lahti

Haarav dokumentaaljutustus rootslanna Ann-Mari Lahti osalemisest eestlaste vabadusvõitluses 1980ndate alguse Tallinnas, kus valitsesid hirm, inimeste tagakiusamine ning kõikenägev ja -teadev KGB. Kõik algas tänapäeva mõistes süütust, kuid tol ajajärgul siiski salajasest piibliveost Tallinna Oleviste kirikule. Rootsist 1979. aastal esmakordselt Eestisse saabudes ei teadnud Ann-Mari, milliseid probleeme saab tal olema Balti riike oma kägistavas haardes hoidnud KGB-ga. Ent selgus saabus peatselt.


Lisas Marge-Elin Roose 06.12.2012
Pane hinne: