Wicca - Restoran Wicca maitseelamused - Arvustus.com arvustused

“Olen korra varemgi Laulasmaa Spas viibides sealset restorani Wicca külastanud, ent toona ei jäänud sellest mingit erilist muljet. Seega läksin sinna sedapuhku õhtust sööma suurte ootusteta, kuigi teades, et toit on kindlasti hea ja restoranitasemega.

Õhtusöögiga alustasime vara, juba kell 18, seega ei olnud seal veel palju teisi sööjaid, sisuliselt ainult need, kes samuti väikese lapsega ja varakut õhtusööki pidid nautima. Hiljem, kell 19 ilmusid muusikud (muidugi sündiga...), seega ilmselt just selleast ajast hakkavad "päris sööjad" kohale jõudma.



Teenindus on väga tähelepanelik, seejuures ka/eriti lapse suhtes. Saadi kohe aru, mida on vaja tuua, et väikseimal külastajal mugavam oleks. Teenindajad rääkisid vaiksel häälel, mis mulle väga meeldis. Peaaegu sosistades, aga see lisas atmosfääri ja sobis spaapuhkuse rahuliku olemusega hästi.

Eelroaks maitsesin peedisalatit, mis oli küllaltki mitmekülgne, ilmselgelt meeldib köögirahvale erinevatest viljadest kuulikesi toota, seda oli näha nii seal kui teiste roogade puhul. Mitme juures ei saanud isegi aru, mis viljaga on tegemist, mis muutis kogemuse veel huvitavamaks.


Eelroogadest sai proovitud ka küülikumaksa, mis maitses just nii hästi ja rammusalt, nagu võib ette kujutada. Pealt oli see kergelt põletatud, kõrval taas erinevaid vilju, sh muidugi neid ümmarguseks lõigatuid, millest mitmete hapusus sobis hästi rammusa maksapasteediga.


Pearoogade maitsesin esmalt taimset toitu ravioolide näol, mille kogus üksi olekski väheks jäänud, mis maitseis aga head, kuigi mitte üllatavad.


Samuti proovisin kala, täpsemalt midagi "päeva saagi" nimelist. Sel päeval oli selleks, nagu eraldi küsides teada sain, kasskala, mis on rohkem tuntud merihundi nime all. See oli küllalt mahlane ja hea, kuigi olemuselt üsna igav kala ja selle vastu polnud kala endaga midagi tehtud. Otsustati ilmselt kala jätta võimalikult naturaalseks ja panustada lisanditesse, mida pean kiitma täpselt taevani. See oli rikkalik ja huvitav retk, end kõigist neist väga erinevatest lisanditest läbi süüa. Ei olnud kolm-neli salatilehte kokku lükatud vaid väga erineva tekstuuriga, erinevate töötlustega koostisosi kokku pandud. Selle suurepärase elamuse võtab kokku lause, mille ütlesin edasi ka teenindajale: "See maitses, nagu kevad".


Eine lõpetas hea kohv ja kõrvitsa-ebaküdooniapüree jäätisega. Maitses seegi hea, kuigi ma jäin mõtlema, kas püree ei oleks võinud hoopis soe olla, et huvitavat kontrasti jäätisega tekitada. Muidugi oleks see seal sulama hakanud, aga kui püree poleks liiga kuum olnud, lõppeks jäätis ilmselt enne otsa kui päris sulada jõuaks. Tasuks katsetamist, sest jäi tunne, et see püree maitseks veelgi nüansirikkamalt soojana.


Tänud Wiccale ja peakokk Angelica Udeküll'ile.

”