Ulme- ja fantaasiafilmid - Arvustus.com arvustused

“See kõik oli nii sünge. Saan aru, et enne lõppu saabki asi ainult hullemaks minna. Kõik oli nii hall ja nii külm. Screenwriter oli samamoodi asjast aru saanud nagu ma eeldasin - hall ja jäine, sünge ja masendav. Lootust pole, tunne oli, et nad põgenevad elulõpuni ja jäävadki põgenema, sest mõistatuse viimased tükid puuduvad.

Filmi läksin vaatama tükk aega peale raamatu läbi lugemist, seetõttu ei pettunud ma selles eriti, mis siis, et raamatut olin kaks korda lugenud, aga kõik jõudis siiski niivõrd tuhmuda, et ma filmis ei pidanud pettuma. Heliefektid ja eriefektid olid head, oma peas ma neid nii võimsatena ette ei kujutanudki. Kahjuks tõesti, pean nüüd selle kirjelduse siinkohal katki jätma, sest raamat oli nii halvasti kaheks jaotatud.

PS! Nagini on ikka äge vend! :D”

“Kuna olen tulihingeline fantaasiakirjanduse austaja, siis võin öelda, et Harry Potter on peaaegu piiblistaatuse omandanud. (ei ole vaja hakata mulle mingit sõrmuste isanda mambo-jambot ajama hakata :D, ei, mulle ei meeldi ja ei hakkagi meeldima). Kurb ja tühi tunne oli, kui film ka läbi sai. Õnneks on uusi väljundeid ja neid tuleb juurde ja need lähevad järjest paremaks, aga endiselt olen Potteri usku.

Igatahes - et asi oleks kohutav, pidigi palju olulisi inimesi surma saama, et oleks arusaadav kõigile Voldermorti suurus ja võimsus ja nurjatus. Võitlusstseenid olid lahedad, kuigi pean tunnistama, et rohkeme sööbisid mällu siiski eelemised osad. Viimane osa on kuidagi rippuma kahjuks jäänud, kuigi tegelikult vaatasin seda suure innuga, olen ka teist korda suure innuga vaadanud. Aga esimesed on lahedamad. Võib-olla sellepärast, et tean, et sellele järgneb veel teine osa jne. Aga siin lõppeb kõik. Harryl on lapsed ja kõik on läbi.”

“Nagu ikka mitmeosaliste teostega, siis esimesed kukuvad reeglina ikka paremad välja. Parajalt huumorit, sõprust, siirust ja ainult natuke on õudne.”