Harmoonia
6.0
2 hindajat

7. Harmoonia
Taago Tubin

Mika Myllyaho triloogia - „Paanika“, „Kaos“, „Harmoonia“ - kolmandas osas saavad lõpuks laval kokku mehed ja naised ning töö ja armastus. Töönarkomaanist lavastaja, tema teatrikunstnikust naise ning produtsendist sõbra töised ja elulised kokkupõrked panevad küsima, kust läheb mõistlik piir töö ja isikliku elu vahel? Kuidas teha nii, et ühele kirglikult pühendudes ei käriseks kohe teiselt poolt? Mil moel ja kas üldse oleks võimalik saavutada täiuslik tasakaal - harmoonia? Osades: Marika Barabanštšikova või Eva Püssa, Indrek Taalmaa, Karol Kuntsel.


Lisas ksuurvali 09.05.2012
Pane hinne:
Hea, paha ja inetu
7.8
4 hindajat

8. Hea, paha ja inetu
Aare Toikka

Lavastaja: "Küllap on iga mees lapsepõlves kauboisid ja indiaanlasi mänginud. Mina küll olen. Ja ma isegi ei mäleta, mis ajast mul see mõte on tagakuklas tuksunud, et pagan võtaks, tahaks vesternit teha. Teatrilaval!!! Oi pagan... Igatahes ütlesin ma ükspäev näitetrupile, et mehed, mis te arvate, kui teeks õige vesterni? Ja mehed olid kohe nõus. Hakkasime siis tegema. Ja muidugi Sergio Leone lugu, millega noor Clint Eastwood end filmiajalukku kirjutas. "Hea, Paha ja Inetu" on mu meelest siiani filmiloo võimsaim vestern. Pärast seda filmi on kinolinal vesternizhanris olnud võimalik vaid paroodia või täielik häving. Teatrilaval on endiselt kõik võimalik ja vestern on väga teatriküllane vorm. Vabadus, ustavus, reetmine, lootus on vesterni teemad. Muidugi on me teatrilugu selle filmi teemadel satiir, sest kuidas siis muidu. Alguses ma panin talle nimeks kamavestern, aga pärast koristasin selle kama sealt ära, sest pole vaja vabandada! Sihuke lugu - puhas vestern. Revolvrid, kaabud, kirstud, hobused, higi ja palju pappi... Oi pagan!" Kunstnik: Kaspar Jancis. Muusikaline kujundaja: Mart Soo. Osades: Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Margo Teder ja Mart Soo.


Lisas Kultra 07.04.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Lihtne meelelahutus, mis ei püüagi olla midagi palju enamat ja see õnnestub lavastusel hästi. Publik naerab ja näitlejad naudivad, mida nad teevad. Mis mitte veidi lõbutseda ja vaadata vesternit otse kohatuna näival teatrilaval.
Ja plakat on ka lahe, see kõver nina on ikka omaette klass :)”

07.04.2011 11:30 - Kultra
Kultra on seda arvustust muutnud: 07.04.2011 11:31
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Hiilgav!
7.9
16 hindajat

9. Hiilgav!
Ingomar Vihmar

Florence Foster Jenkins – maailma halvim laulja! Nõnda on nimetatud seda ebaharilikku naist, kes armastas väga laulda, ent kahjuks sugugi viisi ei pidanud. Tema elulool põhinebki briti noore näitekirjaniku Peter Quilteri komöödia. Kunstnik: Riina Degtjarenko. Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Tõlkija: Martin Algus. Peaosas Ita Ever, teistes osades Jan Uuspõld, Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Britta Vahur, Maria Klenskaja.


Lisas reekvia 03.11.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ootasin sellelt lavastuselt rohkem, sest nii lavastaja kui näitlejad on mulle sümpaatsed. Tegelikkuses oli võetud üks suurepärane lugu (mitte näidendina suurepärane, vaid puhtalt loona) ja tehtud sellest mittemidagiütlev pealiskaudne etendus. Dialoogid olid puised ja kehva tõlkega. Tõtt-öelda jäi enamus rolle arusaamatuks -- miks need tegelased üldse etenduses olid, mis oli nende roll loos. Kanguri näitlejameisterlikkus õhkus küll igast liigutusest ja lausest läbi, aga tal oli lihtsalt väga veider ja taas arusaamatuks jääv roll. Uuspõld ei mänginud oma osa sugugi välja, mis oli suur pettumus, sest teda lavale astumas nähes ootasin midagi head. Võimalik, et tal oli lihtsalt halb päev või mingid isiklikud probleemid, mis segasid keskendumast, aga ta ilmselgelt ei nautinud oma rolli ja elavnes vaid mõne suurema naerulagina peale saalist.
Ita Ever oli ainus, kes tõeliselt säras. Ta oli tõesti hea ja sellesse rolli suurepärane valik.”

07.12.2010 22:58 - sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Isa
8.5
17 hindajat

10. Isa
Andrus Vaarik

Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle.. Muusikalooja: Jarek Kasar. Tõlkija: Kadre Vaik. Mängivad: Jan Uuspõld või Alo Kõrve.


Lisas reekvia 03.11.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“See näidend oli fantastiliselt hea nagu ka Jan Uuspõld. Nii palju naerda pole ammu saanud ja nagu teada, siis naer on tervislik! Eriti soovitav väikeste laste vanematele :)”

27.03.2012 11:31 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Jumala narride vennaskond
8.1
15 hindajat

11. Jumala narride vennaskond
Elmo Nüganen

Naerda, kuigi põhjust oleks nutta. Pakkuda hingele rõõmu olukorras, mis on täis meeleheidet. Selline on otsus, milleni jõuab „Jumala Narride Vennaskonna“ peategelane, munk nimega Flote. Peter Barnesi tegelaste- ja sündmusterohke komöödia tegevus toimub 1348. aasta Prantsusmaal, Euroopat laastava katkulaine haripunktis. OSADES: Katariina Kabel, Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm, Jane Kruus, Liis Lass, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius, Kristiina-Hortensia Port, Maiken Schmidt, Priit Strandberg, Kaspar Velberg, Kristiina Jalasto, Auri Jürna, Diana Leesalu, Paavo Piik, Sander Pukk ja Ingel Undusk, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Epp Eespäev, Alo Kõrve, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Kalju Orro, Andres Raag ja Margus Tabor. KOSTÜÜMIKUNSTNIK: Reet Aus. MUUSIKALINE KUJUNDAJA: Riina Roose, Jaak Jürisson.


Lisas Blahnik 30.12.2010
Pane hinne:
Jäägu meie vahele
4.5
2 hindajat

12. Jäägu meie vahele
Ivo Eensalu

„Just Between Ourselves“ on üliproduktiivse ja -populaarse briti Sir Alan Ayckbourni (s.1939.a.) järjekorras 20. komöödia, mille esmaesietendus oli 1976. aastal Scarborough.s, The Library Theatre's. Tegemist on näitekirjanduse suurmeistri ühe enimmängitud lavateosega. Ja seda mitte ilma põhjuseta. Nagu ka eesti teatrivaatajaile ilmselt juba teada, on valdavas osas Sir Alani komöödiatest teravmeelse sündmustiku ja vaimuka teksti taga peidus sügavalt inimlik sõnum, mis kedagi külmaks ei jäta. Võiks öelda, et huumor on tema näidendite väline vorm, sisu on aga tihti kaugel naljast. Käesoleva lavatüki kohta on öeldud, et see on „poolkibe (bittersweet) komöödia, mis ühtaegu naerutab ja hingepõhjani raputab publikut“. Just sellist mõju on Alan Ayckbourn oma loomingust rääkides korduvalt ideaalina näinud. Komöödia sündmustiku moodustavad kahe juhuslikult tutvunud nooremas keskeas abielupaari neli kohtumist, mis toimuvad aastaringi neljal aastaajal, kusjuures iga kord on nagu juhuslikult kellegi sünnipäev. Väliselt näib esialgu kõik tore ja korras olevat, ning seda joont püüab kuni lõpuni hoida peategelane Dennis, kelle lipukiri on: naljaga saab kõigest üle, naer ja muretu meel parandavad kõik haavad. Viienda tegelasena sekkub jõuliselt mängu Dennise ema, kellel minija Veraga „antagonistlikud“ vastuolud. Ka teisel abielupaaril – Pamil ja Neilil – pole kaugeltki kõik hästi. Tegevus saab kohati koomilise, kohati lausa drastilise vormi.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: