Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Prantsuse kokakunsti ja musketärideesteetika suuremat sorti austajana on see koht otsekui minu jaoks loodud. Ruumid on hämaralt valgustatud, lauad on robustsemat sorti ja kuna restoran asub nagunii keldris, on seal teatav robustne musketäride fiiling täiesti olemas. Seal istudes võib ette kujutada küll, et kohe sajab kari mõõka täristavaid musketäre sisse, Porthos valjul häälel parimat veini nõudmas.
Siiski, päris nii robustne kogu elamus ei ole, tegelikult on seal lausa romantiline, nii et kui viimati seal sõbraga õhtust söömas käisin, oli algul pisut pentsik tunne, mis küll kiiresti haihtus.
Keset lauda asub seal kõrgendus, nagu riiul, kuhu peale toidud asetatakse, et neid siis taldrikule juurde laduda. See on veidi imelik mõte, sest teisel pool lauda istujatega suhtlemist kipub see segama.
Enne kui toit saabus, toodi lauda korvike paksult ekstraõlise rohelist värvi möksiga (mis välimuselt pestot meenutas) kaetud soojad saiaviilud. Pisut liiga hapukad ja natuke liiga õlised, aga muidu päris meeldivad. Vähemalt midagi erilisemat kui tavalised soojad ja võikausike.
Viimati maitsesin seal lambapraadi, mis koosnes sinna juurde käivast suurest kausitäiest küpsetatud juurviljaribadest ja umbes kuuest paksemast lihaviilakast. Umbes 4 tk neist olid lausa kuld, sulasid suus! Kaks ülejäänud olid veidi vintskemad ja kohati pisut üle soolatud. Aga üldmuljena siiski suurepärane lambapraad. Ei olnud üle küpsetatud, mõne jaoks ehk liigagi toores, aga ometi hämmastavalt pehme ja muidugi mahlane.
Kõhu sai täis ka eelroata, olustikku sai nauditud, jutud said hoolimata lauariiulist räägitud ja raha kulus restoranieine kohta mõõdukalt. Pole paha tulemus.”

“Üsna hubane toredate seinamaalingutega kohtvik, kus teenindus on üle keskmise, aga toit kahjuks alla keskmise. Olen seal praegu vaid kaks korda päevapraadi söömas käinud, aga need on olnud üsna väiksed ja maitsetud. Seal olla väidetavalt mingi itaallasest kokk, kes vist lõunavälisel ajal itaalia toitu mõistab valmistada, aga seda pole veel isiklikult kogenud ja seepärast seda osa ei arvusta.”

“Sai käidud Leivas kolmekäigulisel õhtusöögil ja võib täie kindlusega öelda, et tegemist on mõnusa õhkkonnaga paigaga, kus on imelised eelroad, Tallinna keskmist fine dining'u taset veidi ületavad pearoad ning asjatundlik ja viisakas teenindus. 10 punktist jäi üks punkt puudu, sest teenindajad kaotasid laua koristamise ja veini juurdekallamise vastu huvi pärast arve võtmist. Aga, etteruttavalt, see jääb ka ainukeseks miinuseks!

Leiva kõige mõnusamad tunduvad olevat kohad n-ö tänavatasandil ehk siis peasaalist vasakul korrus allpool. Piisavalt hubane ja intiimne, mitte nii kõigi silme all kui ehk peasaalis. Seega romantikutest toidunautlejad - vasakule ja trepist alla. :)

Hinnaklass on Tallinna sama taseme söögikohtadega (!) võrreldes täiesti mõistlik ja veinikaart vägev. Ei mina mõista, mis ülehinnatuses siin seda paika süüdistatakse. Vaadake võrdlusbaasi.

Restoran pidavat menüüd muutma paari-kolme kuu tagant, nii et ega pearoogade väljatoomisel pikemas plaanis suurt tähtsust pole. Aga üldise tooni saab nendega ikka ära kirjeldada.

Kindlasti peaks algatuseks võtma eelroad, mitte piirduma tavapärase pearoa-magusaga, sest eelroogade maitsenüansid olid pearoogadest säravamad, eksperimentaalsust oli enam. Tundub, et tehtud valik - kitsepiimajuustukreem punasõstra-peedisalati ja kaeraõhikuga (väga hea kooskõla, mäng magusa-soolase piiril, imeline) ning vinnutatud pardifilee aniisiga marineeritud peedi ja karulaugukastmega (nii hõrku ja suus sulavat parti annab ausalt öeldes otsida) - on kindla peale minek.

Pearoogadest jäi sõelale kaks liha: pikalt küpsetatud seapõsk karulaugu-kartulipüree ja tummise köögiviljahautisega ning Liivimaa lihaveise antrekoot juurselleri-röstküüslaugukreemi ja vürtsitatud punase kapsaga (küpsusaste medium). Seapõsk oli selle õhtu ainukene "pettumus", ja seda väga proosalisel põhjusel. Ülejäänud road olid lihtsalt nii mitmekülgsed ja üllatavad, et see kahvli all kergesti taltuv suitsukas mahlane liha tundus nende kõrval tavaline. Antrekoot aga viis keele alla. Vapustav!

Magusa poolelt pole Leivas ka varem pettuda tulnud (suvel on terrass muide väga mõnus lihtsalt kohvi-koogi tellimiseks). Brüleekreem musta leivaga oli tavapärases headuses. (Ehk võinuks põhjas veidi enam soola olla leivapuru vahel? Selline kerge üllatussirakas?) Šokolaadikreem keefirijäätise ja karamellikastmega aga tõeline meistriteos. Tavaliselt kipub jäätis magustoidu juures olema risustav, röövib peaosatäitjalt maitset ning on mingi maitseavariilise maiguga, kuid seekord ... kõik paigas. Ega see tegelikult suur üllatus ei olnud, nad teavad, mida teevad.

Ahjaa, leiba tuuakse nüüd juba enne eelroogade saabumist ning varusid täiendatakse omaalgatuslikult ja rikkalikult. ;)”

“Laheda disainiga indiapärane söökla.”

“internetis on uhke menüü...kohale minnes näed pimedat saali, väikese leti taga omavahel lobisev punt inimesi ?,menüüs supp,praad,dessert.portsjon väike.toit leige.kala tundus mittevärske olevat ! PIINLIKULT HALB TOIT !!!”