Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Ideaalne! Ei hakka siin pikka juttu tegemagi.”

“Ehkki eelmine arvustus ütleb seda sama, tahan ma lihtsalt kinnitada, et täpselt nii ongi. Kuulus pannkoogikas juba üle kümne aasta, minu mälu järgi on seal pannkoogid ka paksud, mitte eriti õhukesed. Sellised, mida võiks "koduseks" nimetada. Aga see, et seal kaardiga maksta ei saa on mindi nii mõnigi kord sealt eemale peletanud, sest selle jaoks eraldi sularaha välja võtta ei viitsi ja vähemalt isekeskis oleme hakanud seda kohta sularahalembuse tõttu rahapesuasutuseks nimetama.”

“Viisakas koht, viisakad toidud. Pigem selline ärilõunate koht, aga õhtusöögile sobib ka minna. Teenindus on väga hea.
Tasub broneerida enne.”

“Kohvikust Koogel Moogel olin juba ammu kuulnud, kuigi väga pealiskaudselt. Teadsin vaid, et see on avatud, kuid seda, kui omapärane ja tore see koht on, ei osanud ma aimatagi. Mäletan veel kunagist Vigri kohvikut ja arvasin, et küllap lastekohvikud sellised ongi. Kalad võib-olla on ja sellega asi piirdub.

Piip ja Tuut, kes selle kohvikuteoga mulle kõvasti hinge pugesid ja minu silmis veelgi kõrgemale tõusid, näitavad end Koogel Moogeli algatajatena väga võimekate kohvikurajajatena. Kui ka dekoor on nende idee, siis on see lihtsalt uskumatu tegu, aga eeldan, et selle jaoks oli neil siiski sisekujundaja. Nii head nad ehk ise ikka ei oleks selles osas? Sisekujundus on muidu lahe ja väga mitmel põhjusel. Esiteks üldine laudade asetus, osad kõrgemad, osad madalamad, suuri ja väikeseid. Teiseks see, et enamuse laudade juurde kuuluvad pingid (jälle osa neist madalad ning osa päris laiad), mitte toolid. Hulga lõbusam istuda ja lapsed saavad kiiremini kohalt minema ja tagasi. Kohvikuruumidesse on mahutatud ka teatrilava. Või on teatriruumidesse mahutatud kohvik? Seal hetkel midagi ei toimunud, aga kirjade järgi on igal pühapäeval etendused.



Seinad on kaetud toredate, küll enamjagu inglise keelsete, sententsidega. Näiteks: "While we try to teach our childern all about life, our children teach us what life is all about". Samuti leiab seintelt (tõenäoliselt ilmakuulsate) klounide vanaaegseid pilte.



Väikese Eesti lipu juurde kapinurgal on seatud silt: "Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel". Ja veel palju kirjakesi siin ja seal. WC uksele on kirjutatud "Pissimaja". :)
Igalt poolt paistab välja, et Haide Männamäe ja Toomas Tross (Piip ja Tuut) on tõepoolest pealaest jalatallani laste usku ja laste sõbrad.





Pakutavate toitude nimekiri on lühike ja ei ole ka erilist põhjust, miks see pikem peaks olema. Jookide valik seevastu on päris lai ja nende seast leiab ka... valge viina. Ei kujuta ette kes ja millal seal viina peaks jooma, aga kui tekib soov, siis see variant on olemas. Ehkki minu meelest hästi konteksti ei passi.

Penned kanaga serveeriti üllatavat peenelt, kuna eeldasin lastepärasemat ja lõbusamat serveeringut. Ikka rukkolalehed ja balsamiikotriip. Maitse oli kuivatatud basiilikust basiilikune ja koorest rammus, päris hea.



Lõhesupp oli tihedalt kõike täis. Kala oli üsna vähe, aga kõiksuguseid juurikaid oli palju, samuti rasvasust, nii et kogu leent ei tahtnud lõpuks ära süüagi. See supp polnud sugugi paha, vaid ma ütleks, et kodune. Mu vanaema oleks täpselt sellise supi teinud, samuti liiga rasvase. Nii et sobib.


Pannkoogid olid eine nael. Ilus kuhi väikeseid ja ühtlaseid pannkooke, iga kihi vahel moos, nii et sai süüa ameerika moodi, lõigates tükke läbi kõigi koogikihtide, kõrvale sai võtta aga vaniljejäätist. Mõni pannkook oli sutsuke kõrbema läinud, aga see andis justkui sellist koduse toidu tunnet ja vürtsikust juurdegi, nii et ma ei imestaks kui sinna puhtalt pannkooke sööma lähen kunagi.


Koogel Moogeli kohviku, ehk Piip ja Tuut Mängumaja hoone asub täpselt Toompea nõlval, nii et aknast välja vaadates näeb otse alla orgu päris kõrgelt. Vaated on kenad ja isegi mere näeb ära.


Nõudele on ilusad ja lastepärased pildid maalinud Helina Tilk. Teisel korrusel on lastele tore mängutuba, kus lubatakse, et plastmassist mänguasju ei ole.

Koogel Moogel kohvik on üks ütlemata armas, õdus ja lastesõbralik paik, kus tunned end juba esimesel korral nagu kodus. Teenindus on sundimatult sõbralik ja ehkki puhtalt toitude pärast sinna ilmselt ei minda, ei ole põhjust sinna toitude pärast ka mitte minna. Tubli kodune, ehhki kohati modernsusele püüdlev, mille ma soovitaks lastesõbralikuma ja lõbusama kontseptsiooni vastu vahetada, ehk tervikuga paremini haakuda. Kokku läks kahe peale (laps näkitses meie toite) 17 euri, mis on tegelikult päris palju. Kui siia aga arvestada juurde muu elamus ja lastele tasuta mängutuba, siis pole hullu ka. Liiatigi võib ju võtta ka ainult mahlajoogi, mis maksab 0,85 euri.

Kokkadele saab muide pilgu peale visata, sest sisse tulles viib tee neist mööda, eralduseks vaid vitraažiga aknake, mis oli pisut ka lahti.



Jõudu teile, Piip ja Tuut! Aitäh, et nii paljudele rõõmu jaksate tuua.”

“Lihsta välimusega resto, kuhu minna kas lõunastama või mõnele õhtustest üritustest, mida Kopli restoranis päris sageli toimub. Aga toiduelamuse jahile vast minna ei maksa. Toitude garneerimisega ollakse küll vaeva nähtud, aga nende lihtsuse juures tundub see kuidagi ülepingutatud ja ehk mitte ka kõige õnnestunuma käega tehtud.
Kokkuvõttes üsna tavaline koht, aga see peegeldub ka soodsates hindades.”

“Soovitan proovida ka türgi kohvi, see oli kogemus mida meenutan veel pikalt”