Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Kõht oli tühi ja ilma eelneva bronnita oli võimatu teistesse poppidesse restoranidesse sisse tungida, aga vana hea Pegasus oma kolme korrusega leidis siiski meile ühe laua :) Rahvas tundus olevat 50:60 kohalikud ja turistid. Nagu selgus, olevat ka kirjanikud taasleidnud enda koha Pegasuses, kus nad ju ka 60ndatel usinasti käisid. Interjööri osas püüti säilitada mingil määral algupärast, kuid ilmselgelt moodsama touchiga. Märksõnad on vast lihtsus ja funktsionaalsus.

Menüü on täpselt paraja valikuga ja ei tekita segadust, samas pakub ka taimetoitlastele kõhutäit. Esmalt toodi lauale ürdivõi ja nende enda leiutatud õllesepik. Seda tellisime lausa juurde, sest maitse oli huvitav ja kes siis suudaks soojale saiale vastu panna!
Edasi aga läksid proovimisele meie poolt külm tomatisupp (5,40€) ja kahe kala supp munasaiaga (6,50€). Tomatisupp oli väga maitsev ja külm nagu pidigi. Kahjuks oli kalasupp ka pisut jahedapoolne, aga see võeti teadmiseks ja lubati end parandada. Munasaia kohta arutlesime kaaslasega, et kas see on nagu "vaesed rüütlid"?:) Juba selle mõtte peale tuligi isu kohe peale, aga peagi selgus, et tegemist oli munamäärdega krõbesaial. See maitses samuti hästi tegelikult.

Kõht oli enne hirmus tühi ja tellisime jagamiseks ka täidetud suvikõrvitsa (7,90€), aga mõlemal jäi sellest pool alles, sest...kuidagi puudus see "miski", või koguni maitse? Mõne ürdiga oleks saanud ehk mekki parandada. Ilmselt mängis rolli ka asjalolu, et sõime sepikust kõhu liiga täis :)

Küll aga ununes suvikõrvits KOHE kui ette toodi mustasõstra-mannavaht mündipiimaga (4,90€)! Olime kaaslasega neelud soojaks rääkinud mannavahtudest ja kujutelmast, milline see Pegasuse nägemuse kohaselt olla võiks. Ja ta oli ilus! Ja ta oli maitsev! Täiesti tumeroosa, isegi lillaka värvusega ja nii mõnusalt kreemjas ning hapukas, viimast aitas maha keerata mündipiima magusus ja beseetükikesed. Kes vähegi on mannavahusõber, siis soovitan seda kindlasti proovida :)

Teenindus oli hästi meeldiv ja entusiastlik. Arve toodi nõukaaegse raamatu vahel ja lähema uurimise peale tutvustati meile Pegasuse ajalugu, kontseptsiooni, kuivõrd tore on seal töötada ja ka kollektiiv olevat maailma parim ;) Kõige parem töötaja on õnnelik töötaja ja seda näeb ja tunneb ka klient, kõige positiivsemas mõttes. Hinnad on neil ka sõbralikud, lisaks teenindajatele, seega tasub seal mekutamas käia küll :)”

“Sai järele proovitud sellised tooted nagu Krõbe seafilee mee- ja pipra kastmes (6,30€), Lambaliha traditsioonilises karri kastmes, tomati ja sibulaga (7,30€) ja Lambaliha rohelise karri kastmes juurviljadega (8,90€).

Krõbe seafilee oli kuiv ning kõva, kuid mitte krõbe, ja lammas oli lihtsalt vintske. Ei teagi kas sellepärast, et vana või toores. Õnneks oli liha vähe. Kastet oli see-eest ohtralt, v.a. rohelise karri kastmes, kus oli ka mitu pirakat brokkoli- ja lillkapsaoksa.

Riisinuudli portsud olid vägevad, kuid see tomatitega variant (Peenikesed riisinuudlid pekooni ja tomatidega singapuri stiilis (kirjapilt muutmata) 4,70€) ainult tundub nime poolest huvitav, tavalised muna ja köögiviljadega olid paremad.”

“Käisin In Vino Veritases pidulikul õhtusöögil ning jäin üldjoontes rahule. Restoran asub vanalinnas otse Nukuteatri vastas ning seal viibitud kolme-nelja tunni jooksul tundusid sisse astuvat vaid välismaalased. Kuid ka kohalikel on põhjust see võluv koht üles leida.

Sisekujundus on tumedates puidustes toonides ning toitu pakutakse kahes ruumis: saalis, mis avaneb kohe uksest sisse astudes, ning kitsamas ja väiksemas ruumis, mis jääb suuremast vasakut kätt paarist astmest alla. Kui on soov lauda broneerida, soovitaks seda kindlasti küsida suuremasse saali, sest teises ruumis müriseb külmik ning ettekandja liigub pidevalt mööda köögi-baarileti-ettevalmistuslaua vahel. Tumedatele toonidele vaatamata pole ruumis pime, vaid mõnusalt hubane. Tore on ka see, et lauad on üksteisest parajalt kaugel ja koht ei ole väga suur, nii et ei teki hirmu, et ettekandja laualised ära unustab.

Menüü on mitmekülgne (pitsa, pasta ja pearoad), laia hinnamõõtmega ja vanalinna kohta väga heade hindadega. Meie laudkond proovis pearoogi: metsaseenekastmega lõhet, grillitud kanarinda ning lambakarreed. Kuigi toidud olid igati head, jäi nendest veidi-veidi särtsu puudu. Väikse tooniaktsendiga andnuks just selle Miski lisada, mis heast suurepärase teeb. Natukene tekitas segadust ka menüüs toodud pearoa lisandite nimekiri (aurutatud köögiviljad, kuskus lisanditega, rosmariiniga kartuligratään): ettekandja soovitas neid juurde võtta, sest roogade endi juures olevat lisandit vähe. Tegelikult sõltus see täiesti roast, näiteks lambal olemasolevast lisandist täiesti piisas. Soovitaks uurida, palju konkreetse roa juures lisandit on, ning kahtluse korral võtta erinevaid lisandeid juurde, et neid jagada (juurdetellitavad lisandid tuuakse eraldi taldrikul-kausis). Pearoad olid mõistliku suurusega. Kõrvale pakuti sooje saiakesi ning maitsestusele sai lisavunki anda laual oleva õli ja veiniäädikaga.

Magusast proovisime pakutavast Itaalia köögi klassikast kõike menüüs olevat: brüleekreemi (hea, aga tavalisega võrreldes kuidagi väga väike ports?), tiramisut (ehk veidi vahukoorega mascarpone arvelt patustatud, aga üldiselt väga hea) ning jäätist (hea, aga ehk oleks veel parem, kui pakutaks kohapeal tehtut).

Üks rõhutatult veinirestorani tahk jäi meil proovimata: meie veinivalik piirdus punase ja valge majaveiniga. Tulevastele majaveinitellijatele võiks ehk südamele panna, et selles restoranis tähendab "täis klaas" tõepoolest täis klaasi, nii et kui on soov juua enam kui klaas, oleks rahasäästu poolest mõistlik tellida eraldi pudel(id). Pool klaasi on seal tavapärase veiniklaasi norm. :)

Ühesõnaga - tasub seal kindlasti läbi astuda, esmalt ehk veidi kohvi-koogiga maiustada ning teinekord juba õhtust sööma tulla. Armas koht! ”

“Lõpuks sai ära käidud selles restoranis ning jäin igati rahule. Tegemist on väikese restoraniga, kus ilmselt kokku maksimum 30 istekohta.

Esiteks meeldis juba hubane õhkkond. Vaikne lounge muusika ja kreemjas valged toonid nii mööblil kui seintel. Juurde annavad isegi veidi kulunud efektiga lagi ning vana laotud kivi kohad paaris kohas.

Muidugi olid lausa võrratud toidud, Esiteks võtsime suupistevaagna, kus vaatas vastu palju uut ja põnevat. Selle vaagna peale oli minule, kui mitte taimetoitlasele nii palju uusi maitseid, et pea hakkas lausa ringi käima. Eelroa järgselt võtsin kõrvitsa-bataadi-kookose püreesuppi. Siinkohal on tegemist väga huvitava roaga. Esmalt püree justkui sulab suus. Just sellise pehme ja kreemja konsistentsiga, mis pole liiga paks ega liiga vedel- just paras. Kuid algne siidjaspehme ja mahe maitse asendub mõne sekundi möödudes vürtsika järelmaitsega, mis ergastab meeli ja on huvitav üllatus. Lisaks võtsime kõrvale kannutäis vürtsika Ayurveda teed, mis lõhnas nagu piparkook ja maitses nagu pehmed talveõhtud. Seal oli palju kaneelikoort sees ja tegi seest lausa soojaks. Teed on selles restoranis toodud Chadost, mis toob maale Jaapani teed.

Lõpuks ei suutnud me magustoitu enam proovida, kuna kõht oli lihtsalt nii täis ja näod särasid rõõmust.

Ka teeninduse koha pealt ei saa midagi kurta. Noored väledad neiud, kes valmis igale küsimusele vastama ning tunnevad suurepäraselt pakutavat menüüd ning nende koostisosi. Ka hinna poolest on täitsa okei, selline pigem keskmine. Aga toidu kvaliteediga võrreldes on igati oma hinda väärt.

Ainukeseks miinuseks minu jaoks on raskus sinna pääseda. Nimelt tuleb iga käik ette reserveerida, kuna nõudlus on suur ja koht ise üsna väike. Nädalavahetustel võivad järjekorrad olla lausa mitu kuud, kuna broneeritakse õhtuks ka terve restoran, mitte ainult laudu.

Kuid soovitan soojalt igaühel minna ja ise ära proovida. Tõesti supermõnus koht, kuhu loodan edaspidi veel sattuda. Tuleb varakult juba planeerida, siis saab laua samuti.”

“Hea teenindus ja ilus interjöör. Krevetisalat on niiiii hea :)”

“Laheda disainiga indiapärane söökla.”