Bitch Hug (2012)

85. Andreas Öhman Bitch Hug (2012)

Kurbmagus komöödia hüpermoodsast rootsi tütarlapsest, kes ihkab unisest Stockholmi eeslinnast New Yorgi kosmopoliitsesse glamuuri põgeneda, ent on sunnitud oma äparduse tõttu unistuse täitumise asemel veetma suure osa suvest vanas lagunevas segasummasuvilas. Olude sunnil sõbruneb ta erakliku Andreaga ning idüllilist „maaelu“ elades hakkab ta märkama oma senise maailmapildi ja väärtushinnangute mõralist vildakust. Mis saab aga siis, kui minevik ta uuesti üles leiab?


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Six Acts (2012)

86. Jonathan Gurfinkel Six Acts (2012)

Gili on teismeline neiu, kes otsustab vahetada kooli. Kõigele lisaks on ta võtnud pähe idee parandada oma sotsiaalset staatust. Juba mõne nädalaga teeb Gili oma uues koolis tutvust paljude erinevate poistega. Nende kohtumised muutuvad aina intiimsemaks, liikudes edasi uute avastuste piirimail. Poisid on valmis innuga vastu võtma seda, mida neile nii heldelt pakutakse. Gili seevastu januneb aina rohkem tähelepanu järele. Kuskil pole pisaraid, ei kaebusi ega tagajärgi. Ega ka täiskasvanuid. Pole kedagi, kes ütleks, et midagi on tegelikult väga valesti.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Vicky and the Treasure of the Gods 3D (2012)

87. Christian Ditter Vicky and the Treasure of the Gods 3D (2012)

Väike viikingipoiss, Vicky, arvatavasti kõige nupukam viiking, kes eales teleekraanil elanud, seikleb jälle! Vicky isa, viikingite küla, Flake pealik, Halvar, röövitakse ja nii saab Vicky’st uus pealik, kelle juhtimisel tuleb päästa nii ta röövitud isa kui ka lahendada salapärane müsteerium, mis keerleb ümber igavese jääpalee, mis varjab endas võimsat, kuid ohtlikku jumalate aaret. Loomulikult on Vicky’l abiks alati ustavad viikingid, sügelev nina ja ka uued sõbrad.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
A Castle in Italy (2013)
10
1 hindaja

88. Valeria Bruni Tedeschi A Castle in Italy (2013)

Maja kätkeb endas palju enamat kui pelgalt kodu. Ka selles filmis on vana loss kunsti, mälestuste, täisvereliselt elatud elude ja varalahkunud omade varamu. Oma kolmandas poolautobiograafilises linateoses käsitleb mitmekülgne itaalia-prantsuse režissöör, olles ühtlasi kaasautorite Agnes De Sacy ja Noemie Lvovskiga filmi stsenarist, Valeria Bruni Tedeschi taas kodanlastest kaunishingede isiklikke katsumusi sees- ja väljaspool kunstiilma, puudutades surelikkuse ja keskeakriisi paanika temaatikat vägagi lennukas ning intelligentses stiilis.

Filmi peaosas, Louise’ina, varajastes neljakümnendates näitlejatarina, kes on omal tahtel ekraanitööst eemale tõmbunud tõotusega teha elule oma elus ruumi, astub üles Bruni Tedeschi. Nagu režissöör isegi, põlvneb ka Louise varakast itaalia töösturite perekonnast, paraku avaneb loo rulludes nende nutune rahanduslik olukord ja päratu Chekovia lossi saatus Piemontes on küsimärgi all, sest matriarh, Louisi vananev ema Marisa Borini kehastuses, ei suuda seda enam ülal pidada.

Louise vend Ludovic (Filippo Timi) seevastu on kõigile ülejäänutele täielik vastand. Olgugi aidsist räsituna, on tema kohalolek hirmutav, kostitades saabuvat surma teravmeelsete pilketorgetega. Pariisis kohtab Louise muretu loomuga näitlejat Nathanit (Louis Garrel), kes osutub pere loomiseks ebaküpseks ja armuromanss luhtub.

Filmis võib kuulda Rita Pavone 1960ndate hittlugu „Viva la pappa col pomodoro”, mis on meeldejäävalt lööv ja filmi raamistav muusikaline motiiv.

Margit-Mariann Koppel


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Vic+Flo Saw a Bear (2013)
10
1 hindaja

89. Denis Côté Vic+Flo Saw a Bear (2013)

Victoria on äsja vanglast tingimisi vabastatud ning saab üle mitme aasta vabadust maitsta. Florence on oma aja ära istunud ja võtab oma vangipõlve kallimaga taas ühendust. Nad lähevad üheskoos metsade keskel asuvasse suvemajakesse ning õpivad taas vabaduses elama. Vici järelevalveametnik Guillaume jälgib naiste kohanemist, kuna minevik astub neile taas kandadele.

Québeci filmirežissöör Denis Côté on jälle valinud oma teose tegelasteks teistest selgelt eristuvad teisitimõtlejad. Filmi kangelannad elavad ühiskonna piirimail, sest nad ei usu enam eriti kaasinimestesse ning keelduvad elamast sotsiaalsete normide järgi. See kaalutlev ja napisõnaline teos, mida iseloomustab omalaadne kuiv huumor ja leidlik lavastusstiil, on ühtaegu kantud salapärasest õhustikust.

VIC JA FLO NÄGID KARU esilinastus tänavu Berlinalel, kus filmilie omistati Alfred Baurei preemia kinokunsti piire nihutava linateose eest.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Kidd Life (2012)
10
1 hindaja

90. Andreas Johnsen Kidd Life (2012)

KIDD on noor räppar, kes ülekõige tahab saada kuulsaks muusikuks. Samm-sammult õnnestub tal pääseda suurde mängu. Intervjuud raadiotega ja kontserdid väikestes klubides tõotavad noorele räpparile suurt tulevikku. Näeme muusikuks kujunemise võlu ja valu ning viskame pilgu muusikatöösuse telgitagustesse. See on kohustuslik film kõigile noortele, kes tahavad oma tuleviku siduda muusikaga.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: