ea{$post_title} - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

79. Jean-Marc Vallée Dallas Buyers Club (2013)

1986. aastal oli AIDSi kriis mõistetamatu õud, mis viis kaasa ohvrid, hirmutas ühiskonda ning ajas segadusse arste, kes ravi otsisid. Texases elas Ron Woodroof aidsi kartmata. Ta ei teadnudki sellest. Kui see joodikust ropu suuga heteroseksuaalne naistemees HIVi nakatus, oli ta reaktsioon instinktiivne: Jama! „Elujanu” räägib tema loo. Kui Woodroofile (Matthew McConaughey) öeldakse, et tal on jäänud elada vaid 30 päeva, palub ta arstil (Jennifer Garner) anda endale eksperimentaalset ravimit AZTd. Kuna Woodroof keeldub kliinilises uuringus osalemast, varastab ta ravimi ja võtab esimese doosi koos õlle ning kokaiinilaksuga. Kui tal AZT tõttu paha hakkab, otsib Woodroof alternatiivset ravi. Reeglitest mitte kunagi kinni pidades toob Woodroof ametlikult heakskiitmata ravimeid üle Mehhiko piiri. „Režissöör Jean-Marc Vallée astub filmiga „Elujanu” sammu edasi edukatest filmidest „C.R.A.Z.Y.” ning „Noor Victoria”. See on karm portree juhuslikust aktivistist, homofoobist, kes õpib geidega, kelle haigus ta ellu toob, koostööd tegema, neid hindama ja isegi armastama. Matthew McConaughey rollisooritus Woodroofina on ennenägematu. Esimesena märkate ta šokeerivat kaalukaotust, kuid meelde jäävad ta ennasttäis iseloom ja metsik Texase huumor.” Cameron Bailey, Toronto FF

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

80. Aron Gaudet, Gita Pullapilly Beneath the Harvest Sky (2013)

Kargelt realistlik suurekssaamise lugu kahest kooli lõpetavast sõbrast, kelle unistus on osta punane Corvette ja põgeneda sellest uniselt hallist piirilinnast, kus iga tänav ja mahajäetud maja näib rääkivat vaiksest ja järjekindlast ühiskondlikust mandumisest. Dominic töötab kohalikus kartulifarmis ning Casper aitab isal narkootikume ja ravimeid Kanadasse smuugeldada lootuses, et vajalik raha on koos enne, kui see haprale vundamendile ehitatud süsteem lõplikult koost laguneb.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

81. Felix Van Groeningen The Broken Circle Breakdown (2012)

See lummav ja liigutav film on kindla käe ja täpse tunnetusega lavastatud publikumagnet, mis põimib armastuse, sõpruse ja leina ühtseks tervikuks karedate ja lihtsakoeliste bluegrass’iviisidega. Lapsevanemad Didier (Heldenbergh) ja Elise (Baetens) saavad haiglas teada ränga tõe, et nende kuueaastane tütar Maybelle põeb ravimatut haigust. Seejärel põikab film ajas seitse aastat tagasi ning pajatab Didier’ ja Elise tutvumisest ja senisest kooselust. Didier on pulstunud habemega kauboi, kes laulab bluegrass’ibändis, Elise aga pealaest jalatallani tätoveeritud blondiin. Peagi areneb nende tulisest seksisuhtest midagi enamat ning Elisegi hakkab bändis laulma. Kui neiu ühtäkki rasedaks jääb, lööb mees ähvardava vastutusekoorma all vankuma, kuid lepib peagi reaalsusega ja hakkab nende ühist häärberit remontima. Loole, mis võinuks jääda üsnagi sirgjooneliseks ja emotsionaalselt ülepingutatuks, annab tõelise tundejõu Nico Leuneni tark ja läbimõeldud montaaž, mis põrgatab publikut vaheldumisi minevikku ja olevikku, paljastab sammhaaval loo võtmeaspekte ning arendab tegelaskujusid. Sellele annavad oma võrratult kirgliku esitusega lisa peaosatäitjad Veerle Baetens ja Johan Heldenbergh, eriti ereda tähena särab just Baetens. Mark Adams, Screen International

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

82. Philippe Garrel Jealousy (2013)

See on naturalistlik etüüd armastusest, vastutusest ja erinevatest lõppudest, mis juhatavad sisse vaid uusi algusi. Armukadeduse temaatika on kui terav vürts, mille doseerimisega on Philippe Garrel oma uues filmis olnud ülimalt hoolikas ja nii mõjub see pigem peene alatoonina.

Armukadedust ei ole kujutatud purustava jõuna, vaid pigem mõrumagusa torkena, mis aimab tähelepanu jagamist kellegi kolmandaga. Kergelt ja hajusalt koondatud tundepildid vaatlevad kahe näitleja vahelist armastust neid ümbritsevate inimsuhete taustal. Ehkki Louis Garreli mängitud tegelaskuju võimaldab paralleelide tõmbamist noore Wertheriga, on tähelepanuväärne just Anna Mouglalise nüansseeritud ja võrgutav rollisooritus, milles avaneb filmis portreteeritud tunnete mitmetasandilisus ja sügavus. Vanameister Willy Kuranti siilselt mustvalge pildikeel tõstab esile kõige olulisema – tegelaskujude keeruka siseelu. Nii saab film oma mõjuva (tunde)värvingu vaid näitlejate ilmetelt ja žestidelt, kaldumata kordagi groteski või liialdustesse.

Kõrbe hea tava kohaselt on igaühele ettenähtud kolm külalislahket päeva, mille möödudes tuleb teelisel jälle edasi liikuda. See kirjutamata seadus võtab tabavalt kokku filmi sõnumi – olgugi õnn üürike, ei tähenda selle möödumine tegelikult veel lõppu. Elu läheb oma kergetes ja lihtsates toonides ikka edasi.

Katriin Kütt

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

83. Albert Serra Story of My Death (2013)