ea - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

73. Arnaud Larrieu, Jean-Marie Larrieu Love Is The Perfect Crime (2013)

Triller, mille pealkirigi kõlab kui kaunis luulesalm, viib meid žanri juurte juurde, mis tegi näiteks kuulsaks Alfred Hitchcocki. Ka selles, vendade Larrieu’de vändatud põnevikus ei puudu keelatud suhted, seks, pingeline meeleolu, pöördelised situatsioonid, kummalised tegelaskujud ja muidugi femme fatale.

Marc (taas suurepärane mäng tänapäeva ühelt kuumimalt prantsuse näitlejalt Mathieu Amalricilt) on 40. aastates vallaline mees, kes elab koos oma veidrikust õega linnakärast eraldatud maamajas kusagil Alpides Prantsusmaa ja Šveitsi piirialal. Marc on ülikoolis kirjandusõpetaja ja tema elu ühe loomuliku osana kuuluvad sinna ka suhted oma õpilastega. Üks sellistest õpilastest on Barbara, kes läheb Marci kutsel mehe maamajja ja pärast koosveedetud ööd sealt ootamatult kaob. Keegi ei tea, miks ja kuidas noor naine majast kadus. Kaks päeva hiljem saab Marc kokku Barbara kasuemaga, kes tahab teada, mis on tema tütrest saanud.

Kui eesti keeles oleks olemas vaste sõnapaarile „wicked fun”, siis see seda just on.

„Armastus on täiuslik roim” pole soovituslik ainult krimkasõpradele, vaid ka neile, kes peavad lugu hästi komponeeritud filmidest, linateostest, mis panevad sind jälgima, kaasa elama ja järele mõtlema.

Helmut Jänes

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

74. Istvan Szabo Dear Emma, Sweet Böbe (1992)

Pärast mitut suure eelarvega tehtud koostööfilmi eri maades pöördub Istvan Szabó filmiga „Armas Emma, kallis Böbe“ tagasi koduse Ungari teema juurde.

Film on teostuselt üsna odav, sündmused leiavad aset põhiliselt loomulikus keskkonnas, puuduvad suurejoonelised paviljonivõtted. Nii lavastas ta oma esimesed filmid 1960ndate teisel poolel. Jäädvustatakse ajaloolise murrangu seisundit, sotsialistlik süsteem on kokku varisenud ning demokraatia asendamas vana käsukorda. Kujutades kooli kui üht ühiskonna keskset institutsiooni, annab režissöör veenva pildi muudatusprotsessi valulisusest. Peategelastest kaht noort vene keele õpetajat enam ei vajata, sest seda ainet koolis nüüd ei õpetata, ning nad tulevad maalt linna ja joobuvad vabadustundest. Moekas uus elulaad haarab nad endasse, sinna juurde kuuluvad välismaalastest juhututtavad, valuutaga hangeldamine, prostitutsioon ja muud piiranguteta ühiskonna ahvatlused.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

75. Anaïs Barbeau-Lavalette Inch'Allah (2012)

Iisraeli-Palestiina olukord on äärmiselt keeruline nagu kõik sügavate juurtega konfliktid. Seda keerulisem on asja mõista kõrvalseisjal. Tavaliselt näeb ta asja mustvalgelt, kas siis palestiinlasi terroristidena või iisraellasi okupeerijaina. Ka film ise on alguses üpriski mustvalge, muutudes järjest enam halli erinevateks varjunditeks ning näidates olukorda mõlemast vaatepunktist. Filmi „Kui Allah tahab” peategelane Chloe töötab palestiinlaste poolel naistekliinikus. Ta elab juutide juures ja ka tema parim sõber Ava on juut, kes täidab oma kodanikukohust sõjaväelasena kontrollpunktis. Südames tunneb Chloe aga suuremat empaatiat palestiinlaste vastu. Omaks ei võta teda üks ega teine, kuigi suhted on mõlemaga sõbralikud. Mida sügavamale olukorda Chloe süüvib, seda keerulisem on tal kumbagi poolt lõpuni mõista, seda vähem mustvalgeks muutub ka ümbritsev elu. Iisraeli-Palestiina konfliktist on tehtud väga palju filme. Kõnealuse loo teeb eriliseks väga hästi tabatud ja kirjeldatud kõrvalseisja positsioon. Meie, kes me selles olukorras ei ela, ei hakka seda kunagi päriselt mõistma. Näeme seda vaid läbi väikese augu, mis on toksitud müütidest laotud müüri. Kõrvalseisjal on seda konflikti ka keeruline, kui mitte võimatu, lahendada. See saab sündida vaid asjaosaliste ja Allahi/Jahve tahtel. Just seda tähendab ka filmi pealkiri. Kaisa Karu

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

76. Diego Quemada-Díez The Golden Dream (2013)

Ühe alahinnatuima mängufilmidebüüdi tegi Cannes’is sel aastal eelkõige suurepärase operaatorina maailma filmitööstuses kanda kinnitanud Diego Quemada-Díez oma linateosega „Kuldne puur”, millega ta otsustas astuda kohe poliitilisele konnasilmale – lahendamata migratsiooniküsimusele Mehhiko ja USA piiril. Sarnaselt eestlastega köidab põhjapoolse piiri taha jääv arenenud naaberriik oma kõikehõlmava heaolu ja parema elujärjega ka mehhiklasi.

Linateos keskendubki sihikindlatele teismelistele, kes otsustavad kodumaalt põgeneda ja leida oma närusele elule tröösti USAs. Ühes sadade teiste emigrantidega sõidetakse kaubarongi tsisternide ja konteinerite otsas läbi kogu Mehhiko, seda saadavad pidevad migratsioonipolitsei ja inimkaubitsejate haarangud ning vägivald, mida keegi neist eales oodatagi ei osanud. Päris kindlasti ei osanud keegi neist oodata, et see kõik lõpeb nii, nagu lõpeb.

See omamoodi roadmovie-stiilis film on raputav, ülimalt kaasakiskuv ja mõtlemapanev lugu sõprusest ja armastusest, vaprusest ja kaotusvalust, aga ka riskidest ja rüütellikkusest.

Timo Treit

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

77. Paolo Sorrentino The Great Beauty (2013)

Mürtsub trumm ja pillid hüüavad. Rooma kesklinna hiiglaslikus katusekorteris käib metsik pidu kogu öö, sest Jep Gambardella (Toni Servillo) saab täna 65aastaseks. Sisalikulaadsest graatsiliselt salvavast Jepist on saanud Rooma dekadentsi sümbol. Jesuiitide ja di Medicite traditsioone järgides teab ta inimeste eludest rohkem kui vaja oleks ning naudib oma mõjuvõimu Roomas igapäevaselt nagu antiikse marmordžungli täieõiguslik valitseja. Ometi on see sünnipäev tema elus märgiline ja äkiline silmitsiseismine surelikkusega paiskab Jepi (ja meid koos temaga) unenäolisele ringreisile läbi Rooma oleviku ja mineviku, läbi Jepi mälestuste, ihade ja purunenud unistuste.

„Kohutav ilu” on liiga aristokraatlik, et mingist narratiivsest struktuurist viitsida kinni pidada. Ta pakub selle asemel kirevat seiklusreisi, mis lõikab ajast ja ruumist galantselt läbi nagu Parma singist. Kes on Felliniga sina peal, see teab, kuidas vahel tuleb end lihtsalt ekraani meelevalda usaldada. Kui aga Fellini kujutas Roomat armastusega, siis Paolo Sorrentino jaoks on kuldse pealispinna all kihtide kaupa ladestunud erinevate ajastute kõdu. See film on ühtaegu nii ood kui ka eleegia Roomale.

Paolo Sorrentino sai tänavu 43 aastat vanaks ja tegi oma karjääri parima filmi. Ehk kangutab teda mõte surelikkusest nagu Jepi? Ehk tuleb igaühele abiks, kui vikatimehe riidesahin meile meie aega ja kohta vahel meelde tuletab?

Tristan Priimägi

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

78. Jakob Lass Love Steaks (2013)

Lara töötab hotelli restoranis abikokana. Seiklusjanulise alkohoolikuna satub ta alati igasugu jamadesse. Clemes töötab hotelli spaas psühhoterapeudi ja massöörina. Ta elab vaimselt ja füüsiliselt puhast elu ning tema päevad mööduvad vanemaid naisi katsudes ja nende lähenemiskatseid tõrjudes. Lara tahab Clemensiga lõbutseda, Clemens tahab Larat aidata. Kuid tunded ei ole kahjuks nagu steigid restoranis, et saad neid tellimise peale ning soovitud küpsusastmega.