Apple mobiiltelefonid - Arvustus.com arvustused

“Taas aasta möödunud ja taas olen üks esimesi, kes endale uue Apple'i telefoni, seekordse nimega iPhone 5S kätte sai. Seekord oli see raskem kui kunagi varem, sest esiteks oli inimeste soov see uus Apple'i telefon endale saada suurem kui paaril viimasel aastal, teiseks olid iPhone'ide varud väiksemad kui varem. Ooteajad tekkisid kiiresti ja mitmed, kes ka poe ees järjekorras seisid, pidid lõpuks internetist tellima ja paljudel neist pole telefon veel käeski. Eks nad võivad kurjad olla küll, aga mis teha. Ma pakun, et Apple suunas suuremad iPhone'i varud kõik Hiinasse, et seal korralikult kanda kinnitada, seal nad kindlasti ei tahtnud tekitada olukorda, kus äsja korralikumalt turule murdnud iPhone poes saadaval pole. Sellist asja muidugi ei olnud, et poes ühtki iPhone 5S'i polnud, lihtsalt inimesed tahtsid mingit konkreetset mudelit, mingit värvi ja mäluhulga kombinatsiooni, ja nendega oli mitmel pool probleeme.

Missugust värvi telefoni mina ostsin? Muidugi kuldse! Ei, tegelikult mitte, kuigi paistab, et vastu kõiki ajakirjanduslikke spekulatsioone saab just kuldsest üks suuremaid hitte. Asi on selles, et seni kuni seda kuldseks nimetatakse, tuleb inimestel silme-ette Araabia šeikkide kuldse Maserati, reaalselt on see kuldne.. noh, tõesti šampanja, nagu seda vahel nimetatakse. See on nii kena toon, et seda ei ole kindlasti häbi kanda ka ühelgi mehel. Ma läksin tegelikult ostma musta, siis üllatusin kui ilus on kuldne, aga ostsin hoopis hõbedase, mis on samuti reaalses elus kümme korda ilusam kui pildilt tundub. Selliseid metalli nüansse pildile püüda ongi raske ilmselt.

TOUCH ID
Kõige suurem uudis selle kõrval, et saadaval on ka kuldne iPhone 5S, oli see, et sellel on sõrmejäljelugeja. Sel teemal küll spekuleeriti enne ka, aga siis oli konsensus, et see tehnoloogia ei ole veel nii hea, et Apple sellega jamama hakkaks. Peamiselt segas kõiki kogemus sõrmejäljelugejatega, mis erinevatele seadmetele juba ammu külge ehitatud, aga mille kasutamine oli väga tülikas, sest tuli muudkui oma sõrme mööda seda sensorit libistada, ja kuna sensor sõrmest enamus juhtudel aru ei saanud, siis tuli seda korrata ja korrata ja korrata, kuni käega löödi ja Windowsisse ikka tavalise parooliga sisse logiti. Seepärast oli paljudele tehnikateadlikele inimestele korralikuks üllatuseks, et Apple sõrmejäljelugejal baseeruva autentimissüsteemi siiski välja tõi. Aga juba algaski ulg teemal, et see kindlasti ei tööta ja siis lõigatakse sul sõrm maha, et telefoni saaks kasutada ka varas ja muud jaburad jutud.
Sissejuhatus tehtud, võin ma öelda, et Touch ID tõesti töötab. Telefoni esmasel kasutamisel saab oma sõrme iPhone 5S'ile tuttavaks teha, see võtab paar minutit, mil tuleb seda Touch ID sensorit sõrmega puudutada. iPhone tunneb ära kuni viis sõrme, seega tasub vähemalt mõlemad pöidlad ära registreerida ja lisaks näiteks elukaaslane või kellele iganes tahad ligipääsu anda, aga samas oma parooli näiteks ei taha. Sensor asub muide kõige loogilisemas kohas, iPhone'i kodunupul, kuhu pöial on harjunud nagunii minema. See töötab ja see töötab hästi. Mul oli juba siis selle osas piisav kindlus, kui nägin Apple'i üritusel selle tutvustust. Nimelt pole see ainult telefoni lahtilukustamiseks, vaid sõrmejäljega end autentides saad teha ka oste iTunes'ist ja App Store'ist. Et sellist asja lubada, pidi Apple endas väga kindel olema ja see tegi mulle headmeelt. Ma olen sellele sensorile korralikult koormust andnud ja tõesti on olnud paar korda kui ta mu sõrmejälge välja ei loe, aga see on pigem sajast üks kui kümnest või isegi viiekümnets üks kord. Selle elan ma üle. Tõele au andes olid mul mõlemal korral käed Lay'si krõpsused ja ausalt öeldes soovin ma, et selliste sõrmedega keegi, sh ka mina, mu telefoni ei näpikski. Mis juhtub, kui sõrmejälge ei tuvastata? Siis küsitakse parooli, nii et katki pole midagi.
Üks suurepärane asi on selle autentimise juures veel. See on KIIRE! Mul oli väike hirm, et see võtab näiteks paar sekundit ja siis ma ei viitsi seda lõpuks kasutada ja hakkan ikka parooli toksima. Aga ei, see ei toimu koheselt, aga ikkagi üsna poole sekundi kandis, mis pole mingi probleem.
Ma pakun, et paari aasta pärast on kõigel, ka Apple konkurentide toodetel, toimiv sõrmejäljetuvastus olemas, sest kui ma praegu naise telefoni kätte võtan, on mul nii harjumatu, et telefon kohe ise ei aktiveeru. Lihasmällu jääb selline asi väga-väga kiiresti.
Turvalisuse üle muretsejatele infoks, et iPhone ei salvesta mitte su sõrmejälge, vaid valib sealt konkreetsed punktid ja jätab need hashitult telefoni A7 protsessori turvalisse sahtlikesse. Seda infot ei saadeta ei Apple'ile ega kellelegi teisele ja selle info põhjal ei ole võimalik kellegi sõrmejälge taasluua. Teiseks toimib see mitte pealmise naha, vaid alumiste nahakudede lugemise teel ja ainult elusa koega, ehk elava inimese küljes oleva sõrmega. Veelgi enam, ma arvan, et sada korda lihtsam on ohvrit seni taguda, kuni ta parooli ütleb kui tal sõrme maha nüsima hakata.. :) Aga saab näha, mis uudised tulema hakkavad :P
Touch ID saad registreerida oma mistahes kehaosaga, või oma lemmiklooma omaga. Nii väidetakse, ise pole viisakusest proovima hakanud.


EKRAAN
Pole midagi uut raporteerida, paistab sama, nagu iPhone 5 puhul. Endiselt pagana hea, endiselt 4-tolline.

KORPUS
Peaaegu samasugune, nagu iPhone 5S. Touch ID sõrmejäljelugeja teeb kodunupu teistsuguseks pisut. Selle keskel pole enam ümarate nurkadega ruutu ja selle ümber on metallist rõngas (kuldsel telefonil on see kuldne). Ikka äärmiselt õhuke ja sama kerge, püksitaskus peaaegu märkamatu.
Värvid on uudsed ja mulle tundub, et äkki eelmisel aastal kurdetud telefoni korpuse kraapimise vähendamiseks, või selleks, et nii hästi näha poleks. Ma oleks tahtnud süsimusta telefoni (sellist polnud ka eelmisel aastal), aga Apple tegi musta hoopis heledamaks. Olen hõbedasega siiski väga rahul.

PROTSESSOR(ID)
Seekord on pardal tõesti kaks protsessorit. A7 ja M7. A7 eelmise aasta protsessorist korralik edasiminek. Esialgu spekuleeriti, et uus saab olema u 30% kiirem. Selgus, et on poole kiirem ja seejuures 64-bitise arhitektuuriga! Mobiiltelefonide maailmas on see esmakordne ja ma pakun, et väga kiiresti ükski konkurent seda järgi ei tee. Samsung küll juba lubas, et teeb, aga kuni Android ei ole 64-bitine pole Samsungi 64-bitise telefoniga midagi peale hataka. iOS 7 on muidugi 64-bitine.
Mida see bittide kahekordistamine annab? Pikemas perspektiivis tähendab see, et telefonid saavad kasutada rohkem kui 4 GB muutmälu, nii et iOSi osas on see samm tehtud tuleviku suunas, aga mida see kohe annab? Arvestades, et registrite arv on kahekordistunud, võib see tähendada päris palju. Näiteks video kodeerimisel ja muudel protsessorile spetsiifilist arvutuskoormust panevatel ülesannetel tuleb see rohkelt kasuks. AnandTechi AES krüpteerimistestis oli edumaa 800 protsenti... Samas on tõsi see, et kui ma panen kõrvuti mulluse iPhone 5 ja uue iPhone 5S'i, siis erilist kiiruse vahet ma ei näe. Kõik on iOS7 all kergelt sujuvam, aga rakendused avanevad sama kiirusega ja peale Infionity Blade 3 näevad ka sama head välja. Siin on rohkem potentsiaali küsimus, et mis rakendusi nüüd tegema saab hakata. Ka eelmise aasta iPhone 5 protsessor oli pagana kiire, seega on loomulik, et rakenduste kiiruse mõistlik piir tuleb enne ette kui protsessori võimete piir.

Lisaks A7'le on niisiis telefonis veel ka M7 nimeline protsessor. Selle ülesandeks on jälgida kõike, mis puudutab telefoni liikumist ruumis. Asukohta, kallet, kiirendust, mida iganes. Seda selleks, et tervisesportlastele mõeldud rakenduste, kaardirakenduste jms puhul ei peaks sellise tühja-tähjaga peaprotsessorit kurnama, mis tähendab, et see saab tegeleda targemate asjadega või pole sellel vaja (taskus) üldse suurt midagi teha ja kõik vajalikud asjad ajab ära M7 oma oluliselt väiksema energiatarbega. See tähendab muidugi pikemat akukestust. M7 kasutusvõimalusi me alles hakkame nägema, lähema aasta jooksul ja siin jääb põhilootus rakendustearendajate peale.

KAAMERA
Apple on kaamerale oma telefonides alati olulist rõhku pannud ja ma pean seda siiani parimaks kaameratelefoniks (ma jätan lihtsalt märkimata praegu Nokia 40 megapikslise kaameraga telefoni, mis teeb tõesti paremat pilti, aga on telefonina minu jaoks ebameeldiv). iPhone 5S tagumine kaamera on endiselt 8 megapiksline, mida on küll ja küll. Hulga olulisem on selle pildi teravus, värvid, müravabadus jms. Seepärast ongi hea meel, et Apple pole mitte megapiksleid juurde pigistanud, vaid läinud teises ja õigemas suunas, suurendanud pisut pildisensorit. See tähendab muidugi, et sensor on tundlikum ja nii jõuab pildile rohkem valgust ka hämaramates oludes. On tõesti parem pilt kui iPhone 5 oma ja juba sellel oli minu meelest väga korralik pildikvaliteet. Mis puutub hämaras pildistamisesse, siis on iPhone 5S'il veel üks jokker tagataskus. Kahe erinevat värvi LED'iga välklamp. Kahe LEDiga välke on ennegi olnud, aga mitte nii, et üks teeb külma, teine sooja valgust ja telefon suudab vajaliku tasakaalu kuni 1000 värvi hulgast esile manada ja hämarat stseeni valgustada just sobivaimat värvi valgusega, et saada loomulikum pilt. Kindel esimene telefonide seas. Pildistada saab ka "burst modes", ehk 10 kaadrit sekundis ja seejärel parima pildi ise välja valida või lasta telefonil seda teha. Praakfotod saab kiire liigutusega kustutada, nii et pole muret, et varsti ongi kogu telefon pilte täis ja kõik ühesugused.. :)
Videosalvestust pakutakse nüüd ka aegluubis (slo-mo), ehk 720p kvaliteediga salvestades saab peale võtta 120 kaadrit sekundis. Ma pole sellele mingit asjalikku kasutust leidnud, aga niisama katsetan igasuguste kiirete ja isegi tavakiirusel toimuvate asjade puhul küll. Mu uus lemmik iPhone'i mäng.

AKU
Aku olevat mahukam kui iPhone 5 oma, minu meelest on kasutamisel võrreldavad tulemused. Umbes sama.

KOKKUVÕTE
Minu lemmiktelefon 2013 ja ilmselt ka 2014 esimene pool. See on kuldne telefon, olgu ta mistahes värvi.”

“Selleaastane saaks jälle käes ja võib julgelt öelda, et saak oli ja hea suur. Me ei saanud mitte lihtsalt uut telefoni ja me ei saanud lihtsalt suuremat telefoni, vaid saime kaks uut telefonimudelit, millest kumbki on suurem eelnevatel aastatel pakututest.
Seda heideti Apple'ile juba tükk aega ette, et see kuidagi suurema ekraaniga telefone teha ei tahtnud. Paar aastat tagasi nihutati tavaline 3,5" ekraan 4" peale, aga see oli õige väike liigutus, arvestades, mis samal ajal Androidi maailmas toimus. Ehk siis see, et enam ei olnud imelik vaadata inimesi tänaval tohutustuuri telefone kasutamas ja see hakkas muutuma ka aina mõttekamaks. Ma mäletan esimese suure telefonina Dell Streak'i, mis on 5-tollise ekraaniga kõik inimesed ära ehmatas ja arvustajad selle üle naerma pani. See küll tulevik olla ei saanud! Aga tegelikult siiski oli. Dell Streak põrus, aga Samsungi Note seeria, millest praeguseks vist juba neljas generatsioon väljas, muutis selle mõtte aina paremaks.

Mul on hea meel, et Apple julguse või mille iganes kokku võttis ja lõpuks suure telefoni tegi. St kaks suurt, kuigi seda väiksemat neist, 4,7-tollist, tänapäeval vist keegi enam suureks ei pea. 5,5-tolli on aga juba päris tõsine jutt ja apelleerib suurepäraselt Note-seeria kasutajatele.

DISAIN
Mõlemad telefonid on disainitud Apple'ile omase hoole ja armastusega ning mitte ükski konkurent ei tule selles võrdluses võitjaks. Isegi HTC M8, mis on minu meelest Android telefonidest kauneim ning omab samuti unibody-metallkorpust, näib iPhone 6 kõrval välja aegunud. Samsungi ja LG telefonid oma plastikuga (mis mõnel juhul imiteerib metalli) jäävad kaugele maha.
Sel aastal on Apple iPhone disainis liikunud tagasi juurte juurde, muutes telefoni servad kumeraks. Mäletatavasti olid sellised kolm esimest iPhone põlvkonda, muidugi sellega sarnasused ka piirduvad. iPhone 6 on võimatult õhuke, vaid 6,9 mm; iPhone 6 Plus on õige natuke kogukam, olles 7,1 mm paksune. Mõlemaid on käes kerge, kindel ja mõnus hoida.

Selleaastase disaini juures on üks asi, mis on selge kompromiss ja seda ma ei ole Apple toodete puhul harjunud nägema. Tagumine kaamera eendub pisut korpusest, kaamera objektiivi osa, rõngas, on õige pisut kõrgem muust osast. See ei ole kindlasti ilus ja ma kujutan ette, kuidas see häiris Apple disainitiimi, aga füüsika vastu ei saa ka nemad. Kaamera kvaliteedis järeleandmisi tegemata seda läätse ja objektiivi vahelist kaugust lihtsalt vähendada ei saanud. See aga ei tähenda, et see mulle meeldima peab.

Telefoni äratusnupp on viidud telefoni ülalt äärele, sinna samma, kus on ka helivaljuse reguleerimise nupud. See on alguses harjumatu. Instinktiivselt otsin seda ikkagi telefoni pealt, kuigi selline lahendus on mõttekas. iPhone 6 Plus puhul ühe käega sinna ülemisse serva lihtsalt ei ulatuks kui just telefoni käes vingerdades endale selleni teed ei teeks. Küljelt on seda pöidlaga (või kui oled vasakukäeline, siis nimetissõrmega) väga lihtne kasutada. Miinuseks on see, et natuke sagedamini aktiveerub telefon tahtmatult püksitaskus.

Praeguseks on mingi Bendgate nimeline meem lahti läinud, kus väidetakse, et iPhone 6 paindub ja võib kõveraks minna. Kui alumiiniumit painutada hoolega, küll ta siis läheb ka, aga ma ei kujuta ette, et see võiks normaalsetes kasutustingimustes juhtuda. Mul pole juhtunud ja kui ma loen, et samast probleemist räägiti ka varasemate iPhonede ja paljude teiste tootjate telefonide kohta, siis tundub mulle, et tegu on mingi tavapärase hüsteeriaga. Näete, Apple tegi mingi jama! Otsitakse meeletult vigu. Kui on vaja mingit ülivastupidavat telefoni, siis muidugi tulebki osta spetsiaalne toode. Mina seda lõhkuda ei kavatse ja selles mingit probleemi ei näe. Ka prillid on mul terved, ilmselt olen lihtsalt hoolikas inimene.

KAAMERA
Lisaks ekraanile on see nüüd koht, kus iPhone 6 ja iPhone 6 Plus erinevad. Küll vaid ühe funktsiooni osas. Viimasel on nimelt optiline pildistabilisaator, mis on võimatult äge asi, mida telefonikaameralt tahta. See nihutab reaalselt sensorit nii, et käevärin saab füüsiliselt kompenseeritud ning sensor säritab väid konkreetset seisvat plaani. Tulemuseks teravamad pildid. Ja video.
Aga kaamera on parendatud mõlemal, sh palju tööd on tehtud tarkvaraga. Mõlemal kaameral on nüüd ka peegelkaamerate maailmast tuntud faasituvastusega teravustamine. Kaamera ei otsi enam sekundite kaupa fookust, kui kiiresti ühelt elemendilt teisele keerad, vaid leiab selle kohe. See on suur eelis kõigile, kes iPhonega videosid salvestavad.
FullHD resolutsioonis saab filmida kuni 60 kaadrit sekundis, aga kui resolutsiooni alla lasta, saad filmid akuni 240 kaadrit sekundis, mis avab juba täiesti uue aegluubis võtete maailma. Filmi tiku süttimist või õhupalli purunemist ja sa vaatad seda ise ka suu ammuli, õppides maailma kohta midagi uut.
Olemas on ka väga hästi tehtud time-lapse videote salvestamise võimalus. See on parem kui kuulus Hyperlapse, sest saad salvestaad pikemaid videosid ja mugavam ka. Time-Lapse videote salvestamisel pane telefon aga kuhugi kindlalt paika, käest salvestades midagi head välja ei tule.

EKRAAN
Ekraanid on mõlemal telefonil suured ja ilusad. iPhone 6 Plus ekraan siis vastavalt suurem ja ilusam: 5-tolli ja FullHD resolutsioonis ning suurema pikslitihedusega ehk teoreetiliselt teravama pildiga. Praktikas seda vahet sisuliselt märgata ei ole, sest inimsilmal on piirid, aga mõne pildi puhul on ka näha. Ekraan on toodud katteklaasile väga lähedale ja kõik ekraani elemendid on nii palju õhemad kui varem, nii et tekib tõesti tunne, et katsudki piksleid, mitte klaasi nende peal. Värvid, musta esitus ning valgetasakaal on suurepärased. Lugesin kusagilt, et DisplayMate, tuntuim ekraanide testimise spetsialist, nimetas iPhone 6 ja 6 Plus ekraanid parimateks, mida nutitelefonidel nähtud. Apple ei pinguta värviküllasusega üle, nagu Samsung sageli teeb, iPhone ekraanid on loomuliku pildiga.

AKU
Oh, aku peab seekord hästi. Akude mahutavust on suurendatud ja pole probleem iPhone 6 Plus kaasa võtta ja paar ööd laadimata olla, seejuures ka hoolega kasutades. Akuga on väga head lood, mida paljud konkurendid vaid kadestada saavad, aga muidugi on see selline teema, kus alati võiks veel paremini olla. Võiks ju pidada nädala! Aga kui ma reaalselt mõtlen, siis on mul nagunii käe sees harjumus õhtuti ikka laadima panna. iPhone 6, ehk väiksemal mudelil, on aku kestvus väiksem ja võrreldav iPhone 5S aku kestvusega.

KIIRUS
Telefonil on uus A8 protsessor, mis on nii kiirem CPU kui kiirem graafikaprotsessor kui eelmise aasta A7, aga osa sellest võhmast, eriti iPhone 6 Plus puhul, läheb rohkemate pikslite arvutamisele, mida suurem ekraan nõuab. Ma ei ütleks, et kiiruse vahe iPhone 5S-iga on märgatav, aga siin tuleb tähele panna kaht asja. Esiteks oli iPhone 5S nii kiire, et mul pole ühegi rakendusega mitte ühtegi etteheidet tekkinud, teiseks rakenduste arendajad alles õpivad uue protsessori täit võimsust kasutama ning mis graafikasse puutub, siis iOS 8 pakutav Metal API (mõtle DirectX 12 peale) võimaldab arendajatel ka olemasolevast graafikajõudlusest palju rohkem kätte saada ning seda nad alles õpivad tegema.
Kogu iPhone 6 kasutamise kogemus on üks suur ja sujuv, kiire ja mõnus tegevus. Ainult mõne suurema mängu puhul tuleb eelnevat laadimist oodata, muu käib imekiiresti.

RAKENDUSED
Suur ekraan ja palju kiirust muutuvad mõttekaks alles siis kui sul on rakendusi, mida sellega kasutada. iTunes Store on rakendusi täis, aga kas need kõik on iPhone 6 ja iPhone 6 Plus peal kasutatavad? On küll. Lihtsalt need, mida arendajad ei ole veel uutele ekraanisuurustele optimeerinud, venitatakse üle ekraani suureks ja see on kohati kole ja kohati tobe. Sest väiksel ekraanil on normaalne, et näed korraga kaht nuppu, suurel aga peaks rakenduse disain olema teistsugune. See on aga lihtsalt aja küsimus, mil arendajad oma rakendused korda teevad. Suured nimed on seda juba enamuses teinud, teised tulevad riburadapidi järgi ning paari kuu pärast on ilmselt kõik see praegune valu unustatud.
64 GB ja 128 GB mudelitesse on Apple eelinstalleerinud juba oma "Office" programmid: Pages, Numbers, Keynote ning GarageBand ja iMovie. Ning suurel ekraanil on need ka palju mõttekamad. Selle pika jutu kirjutasin muide iPhone 6 Plus ekraanil ja ei tunne millestki muust isegi puudust. Horisontaalvaates tekivad lisaks tavaklaviatuurile veel juurde mõned funktsiooninupud, mis on ka mugav lisa. Samuti on Apple oma rakendused üle käinud ning Mail (meilirakendus) on kasutatav ka laiformaadis, nii et kuvab meilisaatjaid vasakul ning meilide sisu paremal nagu iPadis, Calendar näitab rohkem ja on väga hea tööriist suurel ekraanil; Weather ilmateade näitab nüüd rohkem jne.

APPLE PAY
Uue funktsioonina on nüüd olemas Apple Pay, mis lubab sul väga turvaliselt ja mugavalt oma krediitkaare kasutada nii, et neid kotistki välja ei pea võtma ega kahtlasele kassiirile edastama, vaid paned oma telefoni korraks vastu vastavat kassaterminali, autoriseerid makse sekundiga tänu telefoni kodunupus olevale sõrmejäljesensorile ja asi tehtud. Kahjuks toimib see praegu vaid USA umbes 200 000 ostukohas ja mina ei oska küll ennustada, millal see Euroopasse, veelgi enam Eestisse jõuab.
Muide, iPhone 6 ja iPhone 6 Plus omavad selleks NFC kiipi, ehk asja, mida paljud tehnikahuvilised kaua ootasid, et Apple oma telefonidesse lisaks. Aga, see on piiratud vaid Apple Pay teenusega, seega mingit otsest kasu NFC iPhonedes praegusel kujul eestlastele ei too.

MILLINE IPHONE OSTA?
Kui sa plaanid telefoniga endiselt peamiselt helistada, sõnumeid saata, veebis surfata ja seda kõike enam-vähem mõõdukalt, st sul on kodus tahvelarvuti ja "päris" arvuti, siis võibolla on 4,7" ekraaniga iPhone 6 sinu jaoks parim, sest väiksem seade on taskus ikkagi mõnusam.
Kui sa tahad sisuliselt asendada oma tahvelarvuti telefoniga, sul ei ole sageli juurdepääsu suurele arvutile ja pead reaalselt tööd tegema oma telefonis, siis võta kindlasti iPhone 6 Plus. Sa harjud suurusega väga kiiresti ja arvutina on see vägagi tõsiseltvõetav tööriist. Lisaks saad ka optilise stabilisaatori, mis muudab eelkõige hämaras sinu fotod/videod teravamaks ja paremaks.”

“ddd”

“Võrreldes iPhone6-ga, mis oli mu eelmine telefon, pole midagi kardinaalselt muudetud, aga samas on sisuliselt kõik pisut või palju parem. Eelkõige oli minu jaoks oluline RAM mälu lisandumine, sest multitasking polnud uuemate äppidega enam kuigi sujuv -- protsessori jõudluse ja mälu säästmiseks pidi telefon teised mälus olevad äppid taustal peatama või üldse mälust eemaldama, et anda vurtsu sellele, mis parasjagu ekraanil suurelt ees oli. Näiteks lõpetas ta taustal Skype sessioonid ja hakkas sinna tagasi switchides uuesti sisse logima, mis oli tüütu.

iPhone 7 on jõudluse poolest puhas loom. Nagu benchmark testid näitavad, polegi talle jõuludses hetkel telefoniturul võrdset ning seda on näha nii protsessori- kui graafikaintensiivsete äppide kasutamisel.

Kaamera on teinud läbi selge arengu, millele aitab kahtlemata kaasa valgusjõulisem objektiiv, nii et ka hämaramas suudab iPhone 7 enam-vähem adekvaatseid pilte teha, hästivalgustatud toas või õues muidugi vaata et suurepäraseid.

Meeldiv on 256 GB mudeli lisandumine valikusse. Minu eelmine 128 GB oli isegi optimeeritud mahu korral (kus ta hoiab telefonis väiksemaid pildifaile ning talletab originaalid ainult iCloudis) juba päris täis saamas. Nii et teretulnud võimalus.

Ja siis see kõrvaklapipesa. Õigemini selle puudumine. Millest palju räägiti juba enne kui see faktina selgus ning nädaldati rohkem kui keegi kuulata jaksas. See ei ole üldse mingi probleem, sest:
1. Enamus inimesi kasutavad telefoniga kaasa tulnud kõrvaklappe, sh mina, ja ei pane tähelegi, milline see pistik täpselt on, kõik töötab veatult
2. Telefoniga tuleb kaasa ka üleminek juhuks kui soovid tavalisi 3,5 mm pistiguga kõrvaklappe kasutada

Mulle pole tegelikult meeldegi tulnud, et sel telefonil kõrvaklapipesa pole, sest.. on ju. Lihtsalt teise kujuga. Tegelikult oli mul selline olukord, kus püüdsin iPhone 7 lightning kõrvaklappe hoopis mingile muule seadmele külge panna ja siis selgus, et aa, see ei sobi. Probleem polnud telefonis, vaid hoopis kõrvaklappides. Aga õnneks on vanadest telefonidest hulgaliselt ka vana pesaga kõrvaklappe üle jäänud. Üleminekuaeg ongi selline, aga probleemi ma selles ei näe.

iPhone 7 erineb peamiselt suurema ekraani ja korpuse tagapool asuva 2 kaamera tõttu. Just täpselt kahe, mitte ühe, nagu tavalisel iPhone-il või telefonidel üldse tavaks. Üks neist on tavaline lainurk ning teine telefoto objektiiv, mis võimaldab suumida reaalselt, mitte ainult elektrooniliselt, ehk pilti lõikamata. Samuti võimaldab see iOS 10.1 uuendusega teha ilusaid uduse taustaga portreefotosid, kus ainult subjekt on teravalt esiplaanil.”

“Neetult ilus ja kiire telefon. Soetasin toona naisele iPhone X asemel, sest ta kartis, et ei harju ühegi nuputa telefoniga ära. Ekraan on LCD, mitte OLED, nagu X-il ja kaamera ka natuke vähem võimekas, aga see ei olnud suur mure.
Meeldib see, et juhtmevaba laadimine on võimalik, aga karbis kaasa selle jaoks mingit laadimisalust ei tule, peab eraldi ostma. Veelgi enam, Apple ise neid ei tee, seega peab lihtsalt mingile plaadikesele asetades laadimiseks selle mõnelt kolmandalt tootjalt soetama. Aga neid teevad paljud, nii et pole probleemi.”

“Kui Apple sügisesel keynote’il teatati, et uueks telefoniks saab olema selline-ja-selline iPhone 8, ehk vormiliselt samahästi kui iPhone 6, 6S ja 7, siis tundsin pettumust küll. Sest ootasin, et sel aastal tehakse radikaalsem uuendus. Mis on iseenesest üsna jabur, sest mul ei olnud oma iPhone 7-le küll ainsatki etteheidet. Või kui väga püüdnuks, siis oleks ehk tahtnud, et ekraan sutsu suurem on, samas suuremat telefoni ma jälle ei soovinud. See istus kenasti käes ja taskus. Lihtsalt inimlik uudishimu ja tulevikujanu pani küsima ja ootama, mis on Apple’il uut kavas. Arvestades, et maailma ühel võimsaimal tehnikaettevõttel oli alates 6-st kolm aastat aega seda ette valmistada. Ja sealt ta tuli. iPhone X. “Kümme”, mitte “iks”. Mis on natuke jabur, aga iseenesest on tegemist iPhone’i kümnenda sünnipäevaga, nii et ju selle pärast.

Kui ekraan helendama lõi ja selgus KUI palju seda on, kuidas see katab tõesti sisuliselt kogu esipaneeli pinna, siis ehkki seda ju teadsin, olin ikkagi hämmingus. Vahel on nii, et 1+1 ei võrdugi eeldustekohased 2, vaid näiteks 6. Lisaks on ekraan esiklaasile väga lähedale lamineeritud, nii et tunne, et katsudki pilti ennast, mitte klaasi, on tuntavam kui kunagi varem.
Mulje oli uuest telefonist igatahes vägev. Nagu ka telefoni kaal. Jaa, see tundub käes hulga toekam kui iPhone 7 (ja seega 6S ja 6). Klaas ees ja taga, keskel metallraam. Seda kõike on tunda. Ühtlasi, enam ei tundunud see hind nii kõrge midagi. See telefon tundub käes selline, et ega ei usukski, et selliseid mingi vähesema raha eest saab. Tegelikult võiks selle hinnateema siinkohal ka läbi rääkida. Jah, iPhone X ei ole odav, ega isegi soodne, aga samas sõltub, millega võrrelda. Võrrelda saabki ainult Androidi lipulaevadega, mille hinnad sellest ka väga kaugele ei jää, aga milles pole (peale Apple’i suuremale marginaalile) ka sellist tehnoloogiat lihtsalt olemas. Ja tehnoloogia maksab. Nii et eks selle telefoni soetamine eeldab, et sa väga tahad just iPhone’i ning et sa saad selle kallima mudeli kinni maksta nii, et pärast elamiseks ka raha jääb. Kuna minu jaoks on iPhone kõige parem telefon (või pigem iOS kõige parem platform) ja telefonil on mu elus oluline roll — kasutan seda kõigist seadmetest kõige mitmekülgsemalt ja sagedamini, siis luban endale seda, et see kõige olulisem gadget oleks mul kõige uuem ja kõige parem neist, mis mulle sobivad. Mul ei ole kõige uuem teler, ega arvuti, aga igal aastal 1000+ maksta nii jõuliselt mu elukvaliteeti mõjutava seadme eest ei ole mulle liiga palju.

Näotuvastus on ekraani järel kohe teine asi, mida märkad. Sest juba telefoni seadistades laseb ta sul oma pead ekraani ees keerutada ja salvestab su näost “sügavuskaardi”, ehk tarkvaralise 3D mudeli. Seda säilitatakse ainult su telefonis ning sellele otsest ligipääsu ei oma ei Apple, ega rakenduste arendajad. Nii nagu teiste iPhone’ide puhul hoitakse sõrmejälgi.
See näotuvastus oli minu jaoks üks murekohti. Tellisin telefoni enne kui seda kusagil poes käes sain hoida ja lootsin, et see toimib hästi. Sest sõrmejälg toimis pagana hästi. Õnneks see mure hajus väga kiiresti. Tõstad telefoni ja juba ta näeb, et see oled sina. Seejuures ka õues, ka talvel avab su telefoni, kui sul on kindad käes! Ainult siis kui telefon elaual vedeleb, tuleb oma koon päris ekraani kohale vedada, et ilma koodi sisestamata sisse pääseks. See on ainult moment kui näotuvastus parem ei ole kui sõrmejäljelugeja.
Aga et nuppu pole, mida rakenduste vahetamiseks või koduekraanile jõudmiseks kasutada, siis muutus mu töövoog üllatuslikult hoopis kiiremaks. Läks kuidagi sujuvamaks, sest see nupu vajutamine ja topeltvajutamine katkestas sujuva voo. Väike vahe, aga see on seal ning sellega ei osanud ma esmalt arvestadagi, tuli lihtsalt meeldiva üllatusena. Nupu puudumisega, mida kartsin kasutusmugavuse mõttes rohkemgi kui näotuvastust sõrmejälgelugeja asemel, harjusin umbes päevaga ja teisel päeval kippusin iPadil seda liigutust tegema, millega ainult iPhone X puhul tagasi koduekraanile saab.

Ahaa, “kõrvakesed” ekraani ülaosas. Selle osas ei osanud eriti midagi arvata. Ootasin. Olin kuulnud nii seda, et nendega harjub ära kui ka seda, et ei meeldi üldse ja ei harju ära ka. Selgus aga, et need mulle meeldivad. Mitte ainult, et harjun ära, vaid esimesest hetkest tundus hea. Ma kahtlustan, et äkki lihtsalt sellepärast, et annab veidi omapära sellele kandiliste kraanide maailmale. Mingi väike nüanss. Aga mulle meeldib. Jah, harjub ära ka, aga sellest on pigem kahju, kui enam tähele ei pane, sest nagu öeldud, minu meelest on toredad.

Aku peab vastu kenasti, päeva rahulikult ja ma kasutan telefoni üsna palju ja väga mitmeks otstarbeks. Akut aitab säästa nii esmakordselt iPhone’il kasutatav OLED ekraanitehnoloogia kui ka, ilmselt OLEDiga kaasas käivat jama vältida püüdes, väga agressiivne ekraani väljalülitamise režiim. OLED ekraanidel on nimelt see tüütu häda, et neile võib kaua kuvatud suure kontrastiga pilt “sisse põleda”, ehk jääb ekraanil kumama ka peale pildi kadumist. See ei ole tavapärasel telefonikasutamisel tõenäoline, aga eks Apple kardab lolliks jääda kui kellelgi juhtub. Ilmselt saab seda aega kusagilt sättida ja seda peaks tegema küll, sest terake tüütu on kui pilt nii ruttu eest läheb, nii et tuleb aeg-ajalt ekraani tonksata, et ta aru saaks, et mul teda veel vaja on.

Kui ma juba kriitika juures olen, siis veel üks üllatav tüütus. Kustus olekus on ekraan sisuliselt ühesugune nii ülevalt kui alt. Jah, üleval on tilluke kõlariava, aga see on ka must ja paljudes valgusoludes seda ei näe. Niisiis ei tea ma, mispidi mu telefon käes on! Seda ei juhtu enamasti, aga juhtub piisavalt tihti, et see tõesti tüütu oleks. Tee või mingi valge täpp ülemisse otsa, aga see on ju jabur. Telefon on väga ilus, nagu juveel! Aga sellise veaga.

Ja kriitikaga jätkates see, mida ma eespool mainisin. Telefoni kaal. Igapäevaselt pigem ei häiri, aga kui võtsin oma vana iPhone 7 nädalaid hiljem kätte, siis sain aru, et see istub käes pahana hästi. Et selle suurus ja kaal on mulle hoopis mugavamad. Jah, ta tundub ühtlasi käes nagu mänguasi, ilmselt just seetõttu, et ta selline kergkaallane on. Aga mugav. Ja veel üks väga kummaline asi. Arvestades, et iPhone X ekraan on oluliselt suurem kui iPhone 7 ekraan — et ta on lausa suuremgi kui iPhone 7 Plusi ekraan, mida ma olen alati liiga suureks pidanud — siis olels harjunud iPhone X’i kasutama mitme nädala jooksul, ei tundunud mulle, et iPhone 7 (ja seega ka iPhone 8) ekraan oleks liiga väike! Tavaliselt on nii, et tagasi minna on raskem, et vahe tundub suurem kui ülespoole minnes. Aga mind ennast täiesti pahviks lööval moel mina seda ei kogenud.

Seega, kokkuvõtteks — iPhone X on äge ja seda raha väärt, kui see raha kellelgi olemas on. Ei jää tunnet, et saad liiga vähe. Näeb välja nagu juveel ja töötab nagu šveitsi kell. AGA, iPhone 8 on sisuliselt sama hea. Sama kiire ta ongi (ja seega väga palju kiirem kui kõik muud telefonid, mis hetkel turul on), ilma jääd vaid suuremast ekraanist (mis on subjektiivne vajadus), OLED-tehnoloogiast (mis on rohkem hype kui reaalne erinevus Apple’i üliheaks tuunitud LCD-ekraani kõrval), näotuvastusest (mis on kohati parem, kohati halvem ja enamasti võrdne sõrmejäljelugejaga) ning mõnest kaameravigurist. Ja tegelikult on hea, et Apple nii tegi. Et iPhone 8 ei kahvatu X-i kõrval, vaid seisab täiesti reaalse ja mõne jaoks parema alternatiivina.
”