Mahedik - Arvustus.com arvustused

“Käisime suurema seltskonnaga mahedikus jõulude ajal ja üks meist oli ka laua tolleks puhuks broneerinud. Kohale jõudes juhatati ilusti kohale ning kätte anti joogikaardid. Joogid välja valitud, palusime menüüd ning siis tuli suur üllatus. Nimelt olevat me tervele seltskonnale juba eelnevalt ( laua broneerija kaudu) salatid tellinud ja kui me neile vastu vaidlesime, siis muutus teenindaja päris pahaseks ja ütles, et salatid olevat juba koka poolt valmis tehtud. Meie muidugi suures hämmingus, sest salateid me küll ei kavatsenud tellida, aga lahendusena oleksime siiski näinud peale pikka arutamist, et teenindaja oleks võinud teha pakkumise ( poole hinnaga vms) ja tõenäoliselt oleksime isegi leppinud sellega. Aga mida on siis ühel kohvikus teha 10 valmis tehtud salatiga? Siinkohal viibutaks neile natuke näpuga.
Nüüd , eelneval nädalavahetusel, käisime jälle. Suur aitäh ja tänu neile hommikumenüü eest, mida meie üllatuseks polnud Pärnust üldse kerge leida. Jälle sadasime sisse suure seltskonnaga ja olenemata ainukesest teenindajast suutis ta põhimõtteliselt terve kohvikutäie inimesi ära teenindada. Toit jõudis inimesteni ( meie seltskonna puhul) küll viivitustega , aga siiski saime kõik meeldivalt kõhud täis ja huvitavad hommikusöögielamused. ”

“Seda külaskäiku Pärnu ühte viimase aja enimräägitud ja -kiidetud kohvikusse ootasin suure huviga ning nüüd Pärnusse sattudes ei olnud mul vaja kaks korda mõelda, kus oma lõuna veedan. Mahedikus, muidugi.
Leidsin selle vihmast ilma trotsides üsna lihtsasti üles, sissepääs näev välja selline:


Sisseastudes leiab end justkui koridorist, mis suubub ökopoodi, vasakule jääb aga kassalett, kus saab ka rikkalikku koogivalikut imetleda ning paremale põhiline osa laudu. Selle ruumi tagumises otsas on ka pisut privaatsem laud suuremale seltskonnale eraldi niššis.


Kohvik Mahediku interjööri stiililt romantiline ja nostalgiline, nagu väga paljudel uutel kohvikutel ning sellega teistest ei eristu. Samas on kõik kena ja see eristumatus on ka ainus võimalik küsimus, mis seda nähes tekib. Interjöör toimib ja on piisavalt hubane.


Huvitava kõrvalekalde sellest teeb tualettruum, mis on hoopis talupoeglikus stiilis, tahumata prussidega ehitud ja langeb üldisest romantilisest konteptsioonist hooga välja.

Toidukohale antud auhinnad olid seinale kenasti välja pandud:


Teenindaja saabus kiiresti, jagas menüüd kätte ja tuli ka tellimust võtma üsna ruttu. Edasi läks aga pisut venimiseks, kui toit söödud ei märgatud seda mitte piisavalt kiiresti, pidin lõpuks ise märku andma, samuti andis arvet oodata pisut kauem kui oleks optimaalne. Teenindus oli sõbralik ja meeldiv, kuid pisut organiseerimatu ja natuke aeglane. Selles osas on palju hullemaid kohti, aga on ka mõningaid paremaid.


Menüü on piisavalt rikkalik, seal on igaühele midagi ja igas grupis on piisavalt roogi. Pärisin teenindajalt, mida tema soovitaks ja sain kuulda, et tallekotletid musta riisiga pidi hea olema. Kaks toitu soovitas ta veel, üks neist oli mingi salat ja teine mingi oasupp, aga need mulle nii huvitavad ei tundunud. Tallekotletid! Proovime ära.

Kotletid saabusid, istudes piisava kuhja musta riisi hunniku otsas, kõrval oli kreemias ja rammus kaste ning huvitav punases veinis marineerunud ning kirjade järgi ka karamelliseeritud sibul. Püstiselt oli viimases kausis paar pulka tüümianiga maitsestunud ja samuti marineeritud porgandit. Päris huvitav kõrvalepõige tallekotleti teemast, sobis küll.


Kuidas maitsesid aga tallekotletid ise? Pean ütlema, et jäid kõrgetele ootustele (mis kehtisid Mahediku suhtes nagunii ja lisandusid teenindaja soovituse tõttu) alla. Üks neist oli selgelt liiga kuiv (pildil see brünetim), ehk liiga kauaks pannile ununenud, teine oli mahlasem, aga jäin igatsema lamba maitset. Just seda kasuka maitset, mis paljudele ei meeldi ja mida talles ongi vähem, ent siiski olemas. Oli tunne, nagu sööks tavalist kotletti, mis ei saa kindlasti ühegi tallekotletti valmistava koka eesmärk olla.
Must riis oli väga hea ja parajalt keedetud.

Ürtidega röstitud juustu salat ahjupeediga nägi taldrikul välja fantastiline ja kõik peale röstitud juustu enda maitses ka hea. Just oli kõva ja kuiv, mitte seest pehme ja pealt krõbe, nagu hea küpsetatud juust olema peaks.


Sõrnikud Pajumäe talu kohupiimast maitsesid head, sama ei saa kahjuks lõpuni öelda kohvi kohta, mis oli küll kena cremaga ja tegelikult ka päris hea järelmaitsega, ent lonksates siiski liiga mõruda mekiga.


Ökokohvik Mahedik võiks vabalt kanda restorani nime -- nii valik kui maitsed annavad selle nimetuse välja küll. Liiatigi on Mahedik parem kui teised ökokohvikud, kuhu Eestis sattunud olen.”

“Kodune vanakoolikas õhkkond, maitsvad toidud, väga hea kohv. Mille muuga veel kiita? Teenindus, mis on alati sõbralik ja vaid vahel natuke aeglane, nii et tuleb oma toitu mõnel juhul üle poole tunni oodata. Aga eks ökogurmaan, nagu nad ise oma kliente kutsuvad, või endale ka ootamist lubada.. ;)”