Maasturid - Arvustus.com arvustused

“Kui tahate miljoni krooni eest midagi väga jänkilikku, on Escalade kindla peale minek.

Tagasihoidlikkusest ei saa Escalade’i puhul rääkida, olgu siis teemaks disain, mõõtmed, mootori võimsus, kütusekulu või hind. Ideeautol Sixteen nähtud kujustus-elemente on julgelt üle kantud General Motorsi uuel nn täismõõdulise SUVi platvormil istuvale Escalade’ile. Tulemus on jõuline ja silmatorkav Ω 6,2liitrise V-8 lõrin sobib pildiga täiuslikult.

Võrreldes Eesti turul tõenäolise peakonkurendi Mercedes-Benzi GL-klassiga, on Cadillac Escalade rikkalikuma baasvarustusega. Samas on Mercedese lisade nimekirjas asju, mida Cadillacile ei saa ka juurde makstes. Mercedesel on laiem mootorivalik ning suuremad maastikusõiduvõimalused, samas on Cadillaci V-8-le kõige lähemal asuv GL 500 kallima baashinnaga.

Plussid:
sõidumugavus, varustus, ameerikalikkus

Miinused:
valikus üks mootor, istmete ümberseadmine

Kokkuvõte:
Mugav ja võimas luksusdžiip, mille praktilist väärtust suurendaks hõlpsamini ümberseatav sõitjateruum.”

“Kui nii mõnigi kord paneb linnadžiibi sportlikkust toonitav välimus kukalt kratsima, siis Ford Kuga disain ei peta – hoogu jätkub mujalegi kui vaid plekivoltidesse.

Pole liialdus öelda, et Kuga sõidab asfaldil nagu hea sõiduauto. Vaade juhikohalt on küll maastikuautolik, kuid istmed pakuvad paremat külgtuge kui mõnel sportlikul sõiduautol ning asfaldikurvides kaldumine jääb väiksemaks kui maastikusuutlikel autodel harjumuspärane.

Küllap arvestasid konstruktorid, et enamik linnadžiipe ei satu kunagi maastikule. Sestap leidub valikus ka vaid esiveoline mudel – tõepoolest, milleks kulutada nelikveole raha nii autot ostes kui hiljem pidades (kas või suurem kütusekulu), kuid seda vaja ei lähe.

Aga hoogu tuleb Kugale veelgi juurde, kui hetkel ainsaks mootorivõimaluseks olevale kaheliitrisele diislile lisandub veel käesoleval aastal 2,5liitrine 200hobujõuline bensiinimootor.

Soliidse materjalivaliku ning kujustusega sõitjateruumis ei kummita ruumipuudus esi- ega tagaistmel. Tagaistmepadi on märkimisväärselt mugav: istmepadi piisavalt pikk ja ka sobiva kaldega – mõnelgi väiksel linnadžiibil jääb just tagaistmel ruumi väheks.

Pakiruumi maht vannub aga mitmele rivaalile alla: varurattaga versioonil 360 l, rehviparanduskomplektiga 410. Näiteks Honda CR-V-l mahutab pakiruum üle poole kuupmeetri, Koleosel 450 liitrit.

Kuga juhitavus kuulub linnadžiipide kõrgemasse klassi – kindel ja rahulik minek on kombineeritud hea tunnetuse ja vilka reageerimisega roolile. Kaheliitrine diiselmootor töötab viimistletult ning annab turbo toel jõulise möödasõidukiirenduse.”

“4,6 meetri pikkuse Captiva plussiks on avar sõitjateruum. Kui esimeses kahes istmereas on ruumi lahedalt, siis kolmas ei võimalda küll laiutamist, kuid on täiesti kasutatav ka täiskasvanud reisijate transpordiks.

Pikemate jalgadega juht võib pisut kurta lühikese istmepadja üle, keskmine ilmselt mitte. Ruumipuudus aga ei tohiks vaevata kogukamaidki. Panipaiku leidub tavapärasest rohkem: juhi käeulatuses on nii väike laegas kliimaseadme kuvari all kui ka mahukam pealtlaetav armatuurlaua ülaosas.

Plussid:
praktilisus, sõiduomadused nadil teel, kvaliteet

Miinused:
mõningane õõtsumine teesõidul, hind

Kokkuvõte:
Hea valik inimesele, kelle sõidud ei kulge alati asfaldil, aga ei vii ka päris teedeta maastikule. Kallivõitu, kuid korraliku kvaliteediga ja praktiline auto.”

“Subaru Forester on saanud mootorikatte alla kauaoodatud uuenduse: diiselmootori. Tõhusa pöördemomendi ja madala kütusekulu tõttu võib seda pidada Foresterile optimaalseks valikuks.
Nagu varem tõdetud, on Subarul diisel suurepäraselt õnnestunud, Foresteri veab see palju jõulisemalt kui baasmudeli kaheliitrine bensiinibokser ning märkimisväärselt väiksema kütusekuluga.
Proovisõidul läbitud järsud off-road-tõusud ei kujutanud Foresterile mingit takistust. Suurte maasturite klassist 21,5cm kliirens lubab ületada takistusi, mida keskmine linnadžiibi omanik kunagi ei näe ning situatsioonid, kus auto esiklaasist vaid taevast nägi, lahendas Forester gaasipedaali peaaegu pressimata. Seda vaatamata aeglusti puudumisele (erinevalt kaheliitrisest bensiini-Foresterist). Sama kehtib möödasõitude kohta: vägev pöördemomendi – 350 Nm alates 1800 mootoripöördest – toel võib neid sooritada ka kuuenda käiguga ja pikalt ette mõtlemata. Uue käigukasti ülekanded on seejuures seatud nii, et sajakilomeetrise tunnikiiruse juures ületavad mootoripöörded napilt kahte tuhandet.
Kütusekulu lubatakse keskmiselt 6,3 liitrit / 100 km. Säästlik on Forester kahtluseta: kui sama tsükli läbi teinud 230hobujõuline bensiinimootoriga auto näitas kuluks 14,5 liitrit, siis Forester vaid 7,8 liitrit saja kilomeetri kohta.

Miinused: disain, pikk ooteaeg kättesaamiseks
Plussid: hind ja varustus, mootori omadused, sõiduomadused nii asfaldil kui ka kruusal

Kokkuvõte: Foresteril on kõik, et olla oma klassi liider – praktilisus, sõiduomadused, atraktiivne hind ja nüüd ka võimas, ent säästlik diiselmootor.”

“Jeep Commanderi võimete piiriks maastikul näib olevat sõna otseses mõttes vaid taevas. Või siis juhi julguse ja oskuste otsasaamine.
Paldiski mahajäetud karjääris on üks mõrvarlik tõus: umbes sellise kaldenurgaga nagu suusahüppemäe maandumisnõlv, auklik, ka külgsuunas viltu ja loomulikult pööraselt libe. Tänavu talvel katsetatud maastikuautodest on kõik seda rünnanud, kuid vallutust märkivat lippu pole ükski saanud heisata.
Commanderi 218hobujõuline diisel võpatab ellu ja jääb kannatlikult tuksuma. Aeglusti sisse, automaatkäigukasti valits sõiduasendisse ja minek. Selle lause järel peab olema just punkt, mitte hüüumärk. Automaatkäigukastiga “komandör” võimaldab juhil kiirust ülitäpselt doseerida, hurraaga libedasse kivihunnikuse tormamine tähendaks lahingu kaotust juba enne rünnaku algust.
Seega on algus aeglane ja rahulik. On tunda, kuidas rattad ronivad üle kivide ja jääkonaruste. Juhiaknast paistab vaid taevas. Commander rühib muretult nagu tramm üle Hendriksoni küüru.
Iroonilise muigega“Vaenlane”, praegusel juhul uue mudeli võimetest pilti saada tahtev juht, annab aga vastulöögi – peatume nõlval. Saabub tõe hetk: sellest piirist pole enam edasi saadud. Uuesti käik sisse. Kas nüüd tõmbavad rattad ringi, “komandör” jääb abitult kõõluma ning peab seejärel punastades ja pilku peites taanduma?
Commander võtab aga kohalt, nagu hakkaks linnas foori tagant liikuma, ja tõuseb ilma igasuguste emotsioonideta – ei, siiski iroonilise muigega – tippu. Lihtsalt ja loogiliselt, justkui muuseas ja justkui küsides, mida teie siis arvasite.
Võtmeks on Quadra-Drive II nelikveosüsteemiga Commanderi kaks piiratud libisemisega diferentsiaali. Auto on võimeline haar detingimuste muutumisel veojõu välkkiirelt ümber jagama. Kusjuures nii, et peaaegu 100 protsenti veojõust on võimalik suunata ühele rattale.
Jeep Grand Cherokeega sama telgede vahega ning ka nelikveosüsteeme ja mootoreid jagav Commander on nimetatud sõsarast vaid 3,7 sentimeetrit pikem, kuid mahutab seitse sõitjat. Õigem oleks siiski öelda, et peaks mahutama (tehniliste andemete tabeli kohaselt).

Miinused:
Õõtsumine teel, ebamugav kolmas istmerida

Plussid:
Maastikusuutlikkus, diiselmootor

Kokkuvõte:
Maastikuauto nagu peabki: alates disainist kuni sõidu omadusteni. Eeskujulikud maastikusõiduomadused tähendavad paraku kompromisse asfaldil, samuti on kolmas istmerida kasutatav vaid n-ö hädajuhtumil.”

“Teise põlvkonna Jeep Grand Cherokeed toodeti nii Ameerikas kui ka Euroopas. Austrias valmisid tippmudel Overland ja Mercedese diiselmootoriga autod. Töökindlus on keskmisel tasemel, esines ka mitmeid nn tagasikutsumisi.
Cherokee nimi, mis tähendab indiaani irokeesi hõimu, võeti esmakordselt kasutusele 1974. aastal. 1992. aastal esitletud Grand Cherokee (ZJ) pidi asendama väiksemat Cherokeed, kuid mõlemad osutusid piisavalt edukaks ja jäid paralleelselt tootmisesse. Teise põlvkonna (WJ-seeria) Grand Cherokee veeres tootmisliinilt maha 1998. aastal, viimane auto valmistati 21. mail 2004. Koos esimese põlvkonna mudeliga, mida müüdi 1,4 miljonit, ulatub kogutoodang peaaegu kolme miljonini.

Miinused: mitmed tagasikutsumised, 3,1 l diisel kehv, kallis pidada

Plussid:võimekad mootorid, õnnestunud välimus, turul lai valik

Kokkuvõte: ehtameerikalik maastikuauto ¬ mahukas, mugav, suurte mootoritega ja ühtlasi ka töökindlusprobleemidega”