Luukpärad - Arvustus.com arvustused

“Kui auto välimuse järgi oleks oodanud pigem hinnatõusu, siis lausa üllatus tabab uude Astrasse sisse istudes. Sõitjateruum näib vaadates uhkem ja on ka katsudes vanast etem. Nagu välimuse osas, kipuvad ka siin tekkima paralleelid suurema venna Insigniaga, mis on oma sisemuse eest tublilt kiita saanud.
Pimedas autosse istujat tervitab punane miljöövalgustus kesktunnelil ja ustel, millist selles autoklassis pole seni pakutud. Lisatasu eest on saadaval ulatuslikult reguleeritavad ergonoomilised esiistmed, mida soovitatakse just seljaprobleemidega inimestele.
Norida annab tagaistujate põlveruumi kallal, sest kogunisti 4,42 meetri pikkuseks kasvanuna (+17 cm) ei paku uus Astra kaugeltki klassi ruumikaimat sõitjateruumi. Teine aspekt puudutab rikkalikku mugavusvarustust, mille juhtnupud ummistavad keskkonsooli ja teevad vajaliku nupu kiiresti leidmise tülikaks. Sõitma asudes häirib ka kitsas jalatugi, mille asend siduripedaali suhtes pole kuigi ergonoomiline.
Eelmise Astraga võrreldamatult paremini on läbi mõeldud panipaigad. Kesktunnelis olev kaanega laegas on näiteks topeltpõhjaga, võimaldades peita väikseid kalleid esemeid. Kõrvalistme alt saab aga välja tõmmata üsnagi suure sahtli (lisavarustuses), kuhu meesterahvas mõtleks ehk hoiustada teedeatlase või mõned pudelid. Seevastu naissõitja jaoks kuluvat selline panipaik ära kingade tarvis.

Miinused: nupurohke keskkonsool, põlveruum taga, palju meeldivaid vidinaid saadaval vaid lisavarustusena
Plussid: disain, sõitjateruum, senisest madalam hind

Kokkuvõte: uus Astra väärib kaalumist, kui selle varustus auto ülejäänud omadustele vastav tuleb. Varustus polnud artikli kirjutamise ajal teada.”

“Eesti ja Baltimaade turuliidri Toyota Corolla välja vahetavat kaht uut mudelit, endiselt Corolla nime kandvat sedaani ning luukpärakerega Aurist, eristab rohkem kui vaid keretüüp.

Kui Corolla puhul räägivad nii disain kui ka auto olemus tervikuna konservatiivsema maitsega autohuvilisele arusaadavas keeles, siis Auris lubab endale rohkem vabadust. Luukpära-Corolla välja vahetanud mudel jätkab samuti praktilist joont ning disaingi pole n-ö üle võlli, küll aga on sedaansõsarast temperamentsem. Viimast alates välimusest kuni tippversiooni 177hobujõulise diiselmootorini välja.

Prooviautol olnud diislite keskmiku, kaheliitrise 126hobujõulise mootori juba 1800 pöördel saada olev 300njuutonmeetrine moment teeb sellest paindliku jõuallika, millega sõitmiseks ei pea sugugi pidevalt käigukasti kuue ülekande vahel valimisega ametis olema. Etteheiteid ei saa teha ka mürale ja käiguühtlusele. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse kübemefiltri puhul 5,7 liitrit sajale kilomeetrile, selleta 5,4 liitrit.

Rohelisest püstolist tangitavate jõuallikate puhul saab valida 1,4- ja 1,6liitrise vahel. Viimase 124 hobujõudu on väikese töömahu kohta väga hea tulemus ja need ei nõua ka sagedast jootmist – sajale kilomeetrile kulub 7,1 liitrit. Miinusena läheb kirja vali töömüra maanteekiirustel, samas on jõuallikas viimistletud käiguga ning tühikäigul peaaegu hääletu. 1,4liitrine ei tee oma 97 hobujõuga Aurisest raketti, kuid pole ka jõuetu ning üllatab suuremast vennast väiksema müraga ka suurematel kiirustel.

Eelkäijaga võrreldes lisandus Aurise juhitavusse konkreetsust – reaktsioon roolipööretele on innukam ja täpsem, roolitunnetus selgem. Golfi- või Focuse-laadset peaaegu sportlikku sõiduelamust Auris siiski ei paku, tagaratastel pruugitav väändetalaga vedrustuslahendus ei anna selleks võimalust. Tippversioonil (177 hj diiselmootoriga) pruugitakse siiski keerukamat, topeltõõtsharkidega vedrustust.

PLUSSID:
kvaliteet, ruumikus, praktilisus

MIINUSED:
mootorimüra maanteetempol 1,6liitrise ottomootoriga, pisipuudused juhi mugavuses

KOKKUVÕTE:
Avara sõitjateruumiga praktiline auto, millele on eelkäijaga võrreldes lisandunud sarmikust.”

“Uus Chevrolet Aveo ei pane juhti ei hõiskama ega kiruma – õigupoolest on Chevrolet’ väikeauto nii asjalikult igav, et paar päeva pärast sellega sõitmist pole meeles enam peaaegu mitte midagi.
Sõitjateruumis on areng eelmise mudeliga võrreldes silmanähtav – paremad on materjalid ja disain ning kasvanud ruumikus. Neljale reisijale on Aveo täiesti piisav ning selle klassi autodelt ju rohkem nõuda ei saagi. Küll võib tõrkeid tekkida pakkide mahutamisel. Tagumise istme taha mahub neid vaid 220 liitrit, kui istmed eest ära tõsta, siis 980 liitrit.

Kokkuvõte: auto on omadustelt heal tasemel, kuid värskemate konkurentide, näiteks Mazda2 ja uue Ford Fiesta kõrval näib Aveo iganenuna.
”

“PLUSSID:
välimus, säästlikud mootorid, tüüpvigu ebaprantslaslikult vähe

MIINUSED:
viimistlemata SensoDrive käigukast, mürarikas, nõrguke 1,1liitrine mootor

KOKKUVÕTE:
1,4- või 1,6liitrine mootor kombineerituna manuaalkäigukastiga teevad C2-st väga hea linnaauto. Töökindlus on rahuldav.”

“Selle sajandi Citroënide suureks trumbiks on efektne välisdisain. C3-gi üheks parimaks omaduseks võib nimetada just väliskujustust, paljud on selle ostnud just esmamulje põhjal. Esialgu pakuti C3 vaid viieukselise luukpärana, 2003. aastal lisandus kolmeukeline C3 Pluriel, mida võis osta kinnise, aga ka osaliselt või täielikult eemaldatava katusega kabrioletina.

Sisedisain on samuti moodsalt reibas, palju detaile erineb klassikalistest lahendustest – näiteks spidomeeter juhi ees näitab kiirust elektroonilise numbrina ning tahhomeeter jookseb kaares üle selle. Mahukuselt on kõrge ja munaja kujuga C3 pettumuseks, mitte küll ees-, aga tagaistmel, kus 180 cm pikkuse juhi taga napib jalgadel ruumi. Pakiruum on 305liitrine, istmete seljatugesid saab kahes osas maha kallutada. 2005. aasta lõpus viidi läbi facelift, mille käigus muudeti peamiselt välis- ja sisedetailide kujustust.

C3 üheks suurimaks miinuseks on sõitjateruumi nigel kvaliteet. Kasutatud plastmaterjalid on odavad, klobisevad ja mitte kuigi hoolikalt kokku pandud. Eriti just talvel külma autoga sõites on kõiksugu niginaid-naginaid kosta ning haruldane pole ka, et mõned detailid lihtsalt küljest pudenevad. Laidetud on ka liiga pehmeid ja vormituid esiistmeid. Lekkida võivad erinevad uksetihendid või katuseluuk. Facelift’i-järgsed autod on ses osas paremad.

Ka elektroonika ja elektrivigu on C3-l palju. Purunevad elektriakende lülitid, valetab kütusekoguse näidik või teatab hoiatustuli põhjuseta, et õli on mootorist otsa saanud jne. Sõitjateruumi ventilaator võib töötada vaid neljandal astmel või teha krigisevat häält, viimasel juhul piisab mõnikord selle mootori pukside määrimisest, teinekord aga mootori vahetusest. Reostaadi-mootori probleemid saavad tihti alguse salongiõhufiltri vahetamata jätmisest või eemaldamisest.

C3 turvalisus on see-eest omavanuste väikeautode seas peaaegu parimal võimalikul tasemel – EuroNCAPi avariitestis omistati sellele neli tähte.

PLUSSID:
Ökonoomsed mootorid, disain, turvalisus.

MIINUSED:
Ruumikus tagaistmel, elektroonikaprobleemid.

KOKKUVÕTE:
Ilus ja turvaline linnaauto, ent eelistada võiks võimalikult uusi autosid, mis on töökindluselt paremad”

“Enesekinda välimuse ja avara sõitjateruumiga Citroën C3 komistab üsna ootamatus kohas.

Uus C3 paneb tänaval endale järele vaatama, seda enam, kui värvitud helesiniseks nagu prooviauto. Vana C3 proportsioonid on säilinud, kuid saanud palju moodsama vormi. C3 näeb välja ühtaegu nii pehme kui ka sportlik, vigurilik ja ratsionaalne. Ennekõike tõmbab tähelepanu hiiglaslik Zenithi esiklaas, mis kaardub armatuurlaua alaservast üle eesmise istmerea.

Väljast efektne poolklaaskatsus pakub seesolijatele suursugust avarust, kuid toob mängu ka esimese miinuse. Klaaspaneeli saab vajadusel liigutatava paneeliga kinni katta, kuid selle külge kinnituvaid päikesirme pole paraku võimalik külgedele liigutada. Ja kui näiteks UAZ-is pole meikimispeegleid, võib sellest aru saada, siis C3-s, mille ventilatsiooni saab sisseehitatud süsteemi abil suisa parfüümi pihustada, näib selliste vidinate puudumine küll väga kummalisena.

Seda enam, et varustust sisaldub 179 900kroonises alghinnas (1,1liitrine bensiinimootor) supermini kohta rohkelt. Olgu nimetatud näiteks stabiilsuskontroll, kaheksa turvapatja, kuue kõlariga helisüsteem, istmesoojendused ja kiirushoidik.
PLUSSID:
Baasvarustus, sõidumugavus, avar sõitjateruum, disain

MIINUSED:
Mõned ergonoomikavead

KOKKUVÕTE:
Laheda välimusega ja mugav väikeauto, mis seest suurem kui väljast.”