13.
Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid
Kumu kunstimuuseum
Väljapanek keskendub Eesti maalikunsti kuuekümnendate põlvkonna ühe juhtfiguuri Nikolai Kormašovi (1929–2012) varasele, kõige otsingulisemale loominguperioodile. Näitusega kaasneb raamat, mis on eesti- ja ingliskeelsele lugejale esimene põhjalikum uurimus Nikolai Kormašovi loomingust. Nikolai Kormašov kuulub Eesti kunstis nn kuuekümnendate põlvkonda, kelle ülesandeks sai stalinistliku sotsrealismi dogmadest lahti murdmine. Näitus vaatleb kunstniku loomingut kümnendi lõikes, tema kaasaegse vormi otsinguid ja isikupära kujunemist. Väljapaneku keskmes on nn temaatilised maalid – nõukogulik žanr, mida on seostatud eelkõige tellimuskunstiga. Kormašovi jaoks ei olnud temaatilised maalid siiski pelgalt tellimuskunst. Just selles žanris lõi kunstnik aastakümnendi keskel oma võimsamad ja omanäolisemad teosed. Venemaal Vladimiri oblastis sündinud Nikolai Kormašov lõpetas 1951. aastal Ivanovo kunstikooli ning tuli seejärel õppima Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Erinevalt paljudest teistest Nõukogude Liidu mitmetest piirkondadest Tallinnasse õppima saabunud kunstitudengitest juurdus ta Eestis ning kujunes siin 1960. aastatel üheks hinnatuimaks maalijaks. Kormašovi 1960. aastate loomingut on seostatud eelkõige karmi stiiliga – nn nõukogude modernismi pealiiniga. Et kümnendi keskpaigas hakkas kunstniku loomingut üha enam mõjutama Vana-Vene ikoonikunst, võimendus ajas tema maalides rahvuslik eripära. Nii võib ka tema temaatiliste kompositsioonide puhul kõnelda ajastuomaste töömotiivide ja ikooniesteetika ootamatust, kuid seda lummavamast sünteesist. Nikolai Kormašovi looming, mis on esindatud peale Eesti ja Venemaa muuseumide ka teiste maade kogudes, ja tulemusrikas osalemine kultuurielus tõid talle tunnustuse nii 1980. aastal, mil talle anti Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus, kui ka 1999. aastal, mil ta sai Eesti Vabariigi Valgetähe IV järgu teenetemärgi. Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat eesti, vene ja inglise keeles. Raamat toob välja Nikolai Kormašovi pikaajalise kunstnikukarjääri eriti dünaamilise ning muljetavaldava esimese kümnendi, millele teevad tagasivaate kunstnikule pikka aega väga lähedal seisnud rahvusvaheliselt tunnustatud kunstiteoreetik ja -kriitik Boris Bernstein ning noorema põlvkonna kunstiteadlane Kädi Talvoja. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Näitusel on töid Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Narva Muuseumi ning autori perekonna ja erakollektsionääride kogudest. Näitus „Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid" on avatud Kumu kunstimuuseumis 9. veebruarini 2014. Pildiallkiri: Nikolai Kormašov. Maa sool. 1965. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 09.12.2013
14.
Püsiekspositsioon
Kadrioru kunstimuuseum
16.–20. saj. maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid 18.–20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Lossi hästisäilinud peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist, on märkimisväärseim Eestis. Püsiekspositsioonile lisaks toimuvad ajutised näitused ning kontserdid, teatrietendused, loengud, ekskursioonid, kunstiteoste tutvustused ja vastuvõtud.
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
15.
Püsiekspositsioon
Mikkeli muuseum
Püsiväljapaneku tuumiku moodustab Hiina ja Euroopa portselan (Meisseni, Sèvres'i portselanimanufaktuur, Peterburi Keiserlik manufaktuur) ja Lääne-Euroopa, eeskätt Madalmaade maalikunst. Eraldi saalis on eksponeeritud eesti kunstnike tööd (Konrad Mägi, Kristjan Raud jt). Pildiallkiri: Meisseni portselanivabrik, Johann Joachim Kändler, Figuur sarjast „Ahvikontsert". 1753. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
16.
Püsiekspositsioon
Niguliste muuseum
Kirikukunst alates 13. sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu. Kollektsiooni keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Lübecki meistri Bernt Notke töökojast pärinev surmatantsu-maal. 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Väljapaneku üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Nigulistes näeb ka kiriku ajaloolist lühtritekogu. Lõviosa lühtritest on pärit 16.–17. sajandist. Neist kõige vanemaks ja haruldasemaks on ligi nelja meetri kõrgune messingist põrandalühter. See Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi. Valdav osa neist 14.–17. sajandist pärinevatest hauatähistest on algselt asunud Niguliste kirikus. Hõbedakamber Hõbedakambris on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna ning gildide-tsunftide hõbe. Vaid üksikutes Euroopa linnades on säilinud nii palju gildide ja vennaskondade hõbedat kui Tallinnas. Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Põnevaks eksponaadiks on ka Tallinna Oleviste kiriku 15. sajandi pitsat. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur. Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud sell oma eriala tsunftile hõbedast rippsildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Pidulike tseremooniate ajaks riputati need tervituspokaali külge. Mustpeade hõbedakogus on esemeid 16.–20. sajandini. Vanim, 16. sajandi I poolest pärinev rubiinsilmadega papagoi on rändauhind, mille pälvis keskajal populaarse ammulaskmisvõistluse ehk papagoilaskmise võitja. Suurima osa mustpeade kogust moodustavad pokaalid, joogikannud ja peekrid. Täiesti ainulaadsed on hirvejalgpokaalid, mida leidub vaid Tallinnas.
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
17.
Püsiekspositsioon
Adamson-Ericu muuseum
Kunstnik Adamson-Eric (1902–1968) oli silmapaistev eesti kultuuritegelane ja loominguline isiksus. Temanimeline isikumuuseum asutati 1983. aastal, kui kunstniku lesk Mari Adamson tegi rikkaliku – rohkem kui 800 teosest koosneva annetuse ning pani sellega aluse muuseumi kogule. Tänaseks on Adamson-Ericu muuseumi kogu kasvanud ostude ja missioonitundlike annetajate abiga pea poole võrra. Kunstnikul enesel ei olnud eluajal muuseumi majaga (Lühike jalg 3) mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa siin laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Muuseumi näitusetegevust rikastavad elamuslikkust pakkuvad publikuprogrammid. Pildiallkiri: Adamson-Eric. Autoportree II (Silmusega). 1929. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
18.
Püsiekspositsioon: Rasked valikud
Kumu kunstimuuseum
Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni. Ekspositsioon neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu. Sel korrusel on mitmeid eriilmelisi ülesandeid. Vaatluse alla võetakse nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad, kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek. Järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel (modernism, popkunst, hüperrealism jmt.). Tähelepanuta ei jää arengud rahvuslikus maalikoolis ja graafikas. Pildiallkiri: Ülo Sooster. Huuled. 1964. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020