Komöödiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Prantsaslikku satiiri ja vabameelset huumorit otsast otsani täis.”

“Vähe oli tegelasi, kellele kaasa elada ning veel vähem huumorit, mis naerutada suudaks. Aga mingi teatav meelelahutuslik element oli olemas. Võib-olla ainult pidutsemise feel, võib-olla läks peale energilisus ja ok muusika. Absoluutselt ei meeldinud edastatav sõnum - tühja sest tekitatud kahjust, peaasi, et tegelased on nüüd populaarsed. Eeldasin, et pidu läheb käest ära, aga sellist laiaulatuslikku kaost ei osanud oodata.

Südamest vihkan Costa-tüüpi tegelasi. Enam-vähem normaalne oli Thomas, aga siiski nõme, et ta lasi end nii lihtsalt ümber veenda. Kollastes jakkides turvamehed oli päris vinged. Kõige rohkem oli kahju Kub'i vanematest, isa reaktsioon oleks võinud olla äkilisem. Igaüks ei vaataks rahulikult pealt, kuidas ta autot basseinist välja tõstetakse. Mina lugesin tema stseenist välja vaikse tunnustuse, et poeg suutis nii metsiku peo korraldada. ”

“Väga klišeelik ja huvitavate vastuoludeta film. Natuke lõbus on vaadata ikka, eriti kui pead sellega lõbustama tiinekaid ja saad vaadata, mis kohtades nemad naeravad.”

“Oeh, võiks öelda kohe! Olen seda filmi vist kümme korda juba vaadanud ja ikka ja jälle võiks seda veel vaadata, sest see on väha eha film. Mulle meeldib muusika, näitlejad, nende olek selles filmis, nende humoorikas roll, kõik see on hea tervik.
Soovitan soojalt!”

“Tuleb tunnistada, et hoolimata kriitikute tagasisidest, tundub miniseeria/film Lynchi eelmiste toesta ja stiili tulihindelistele austajatele. Seega kui on raskusi meenutamaks, millised on eelnevad Lynchi tööd, siis soovitaks alustada millegi muuga ja mitte edasi lugeda.

Lynchi filmile kohasel on raske täielikult selgusele saada kõiges, mis edasi sooviti anda. Kõiges, milles peaks filmi sisu peituma. Kas peaks teist korda uuesti vaatama ja üritama selgusele jõuda ja rohkem teooriaid püstitades? Võib-olla... Kas seda kunagi ka teeksin? Vaevalt!

Rõhutan, et ärge saage minust valesti aru. Film hoidis kuplialuse töös ja esimese hooga jäneste räägitud juhusliku jutu enda jaoks loogiliseks mõtlemine on omaette katsumus. Aga kahjuks ma ei soovinudki selle käigus täieliku selguseni jõuda. Mitte igavusest. Omaette paeluv oli Rabbits kindlasti. Võib-olla oli selle taga, et üritasin peast välja tõrjuda võrdluse Vivuse reklaamile.

Kes ei tea, siis Vivus on tagatiseta laenu pakkuv ettevõte, kelle reklaamikampaanias on rääkivad loomad ja seda näidatakse viimastel kuudel päris palju erinevatel Eesti kanalitel. Võrdlusmoment, mis jääb kummitama tekib jänesest, kes nende reklaamis istub diivanil. Täpsemalt näeb reklaami siit . Võrdluseks kaader Rabbits filmist. Halenaljakas aga minu peamine mõte oli, et millal astub prillidega kass tuppa.

Filmi juurde tagasi tulles, siis see oli küll omapärane, stiilne ja huvitav. Näiteks isegi filmimine toimus öösel, et paremini kontrollida valgustust. Tavapärasus on aknast välja visatud ja sürrealism on redeliga tuppa meelitatud. Lynch laseb kõigil oma mõtted valla lasta filmi tõelise mõtte osas. See õnnestub aga midagi jääb puudu. Tundub nagu Lynch lihtsalt viskab ette absurdse olukorra ja ei anna vihjeid. Tundub, et absurdne aga siiski mitte absurdselt paeluv. ”