- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
97.
Killers (2010)
Robert Luketic
Spencer Aimes on täiesti tavaline valitsuse superpalgamõrvar, kelle elu keerleb Euroopa eksootiliste klubide, maitselagedate sportautode ja veelgi maitsetumate naiste ümber. Kohates Jen Kornfeldti, vahetab ta rahvusvahelise karjääri koduse õndsuse vastu. Kolm aastat hiljem saavad noored saavad teada, et Spenceri eest on välja pandud tõeliselt kopsakas pearaha. Osades: Katherine Heigl, Ashton Kutcher, Tom Selleck, Catherine O'Hara. Eestikeelne pealkiri: Killerid. Pikkus 1h 40 min.
Lisas filmis6ber 28.06.2010
“Põnevuskomöödia, millel õnnestub olla mitte põnev ja mitte naljakas. Sisu pole ollagi ja ma ütleks, et Ashton Kutcheril ei tule sellise pooltõsise rolli mängimine sugugi hästi välja. Pigem on mõni helgem hetk Heigl'il.
Alguses toimub kõik kuidagi väga kiiresti, siis ei juhtu tükk aega üldse midagi ja siis tuleb sisutu "põnevus" osa, mis on mitte ainult igav, vaid ka loogikavaba.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
98.
Knight and Day (2010)
James Mangold
Action-komöödia. Roy Miller on salaagent, kes saadeti missioonile, mis pidigi lõppema läbikukkumisega. June Havens on naine, kes leiab end seismas kahe leeri vahel: ühel pool on salapärane agent, kellega koos ta elab üle lennuõnnetuse, vastas aga need, kes olevat ta süüdi lavastanud. Samal ajal, kui saatuse poolt kokku viidud paar mööda maailma kihutades reetmiste rägastikust pääseda püüavad, saavad nad aru, et neil on võimalik loota ainult teineteisele. Osades: Tom Cruise, Cameron Diaz, Peter Sarsgaard, Viola Davis. Eestikeelne pealkiri: Nagu öö ja päev. Pikkus: 1h 50 min.
Lisas filmis6ber 28.06.2010
“Suviseks vahepealaks just hea film. Tom Cruise on lahedalt surematu tüüp. Mis iganes juhtub, ikka ujub ta välja ja päästab päeva. Muidu ebarealistlik, aga realistlikkus ongi ülehinnatud. Eriefekte on palju ja mitte niivõrd plahvatuse mõttes kui lihtsalt montaažis. Need näevad ka lahedad välja.
Diaz oli tõesti mõttetu, tal oli selline Shreki eesli roll, lihtsalt rumal ja jutukas olla. Aga seegi oli naljakas.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
99.
Kokoko (2012)
Dunja Smirnova
Neli vinget naist – Dunja Smirnova lavastaja-stsenaristina, Anna Parmas kaasstsenaristina ning kaks vene staarnäitlejannat – Anna Mihhalkova ja Jana Trojanova – andsid äratundmisrõõmu võimaluse fimis "Kokoko" kõigile neile inimestele, keda vanemad on kunagi kasvatanud heauskselt haritud ja intelligentseteks, delikaatseteks ja empaatiavõimelisteks inimesteks, ja kes tavapäraselt punastades pööravad pea ära, kui keegi nende ees ropendab, ja kes ulatavad parema põse punastades ette, kui vasakule on matslus andnud kõrvakiilu. Paraku on aga matslus ja harimatus, millega enamasti kaasneb teadlik psühhoterror ja manipulatsioonivõime, enamasti siin ilmas kahjuks elujõulisemad kui intelligentsus, viisakus ja haritus. Sestap tunnebki vaataja lõõgastavat kergendust, kui filmi lõpus muidu Puškinit tsiteeriv Lisa, kuratlik säde silmis, otsustab ennast kehtestada ja mängida elukunstnik Vika hoopiski nurka. Tegu on fantastilise näitlejate duetiga, kes oma säriseva mänguga hoiavad filmi dramaturgilises pinges ja väljapeetult tragikoomilises võtmes. Väga mõnus ja lustakas lugu. "Kokoko" režissöör Dunja Smirnova on pärit omal ajal ka meil väga tuntud vene filmitegijate perekonnast. Tema isa Andrei sai tuntuks oma "Valgevene vaksaliga" ja ema Natalja Rudnaja näitlejana. 40ndates aastates režissöör tegutseb lisaks ka näitleja ja stsenaristina ning tõestab taas, et andekus ja head geenid on omavahel tihedalt seotud. Tiina Lokk
Lisas cantabile 18.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
100.
Kokowääh
Til Schweiger
Henry on sümpaatne stsenarist, kes püüab võita selle ühe naise südame, keda ta tõesti armastab. Henry plaanid keeratakse pea peale siis, kui ta korteri ukse taha ilmub väike tüdruk Magdalena.
Lisas PaulaLaht 25.09.2015
“2011. aasta film, mis kohati on emotsionaalselt veidi üle paisutatud, aga samas ka dünaamiline ja kirgas, elujaatav. Vaataks ka teist korda.
Mulle kui aastaid Hollywoodi toodangut tarbinud inimesele tundub Saksa huumor USA omaga võrreldes teistsugune ja selline muhedam. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
101.
Kokowääh 2
Til Schweiger, Torsten Künstler
2011. aasta filmi järg. Henry on nüüdseks pereinimene ja elab enam-vähem paikaloksunud rütmis. Kõik muutub, kui tema naine Katherina otsustab, et nad peaks mõneks ajaks lahku kolima.
Lisas PaulaLaht 25.09.2015
“Ikka sama elurõõmus ja energeetiline Kokowääh, nüüd siis üllatavalt hea järjena esimesele osale. Võitis Saksamaa Aasta Filmi kolmanda koha.
Veelgi enam "koguperefilm" kui esimene osa, lastele hea näidata, samas ei tohiks ka suurematel igav hakata.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
102.
Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta (2011)
Andres Maimik, Rain Tolk
Must komöödia räägib vanadest rokipeerudest, kes keelduvad kiiktoolides nurgas tiksumast, vaid tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Kuid ükskõik mida nad ette ei võtaks, läheb asi järjest hullemaks. Osades: Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Ester Pajusoo, Elina Pähklimägi, Harry Kõrvits, Enn Klooren, Tanel Padar, Jaanus Rohumaa. Ingliskeelne pealkiri: Farts of Fury.
Lisas Tongeldaar 08.03.2011
“Eestis tehakse üsna vähe filme ja neid lihtsalt peab vaatama, et ise näha ja ise oma arvamust kujundada.
Naljakas aga ei olnud ning ega rahvaski saalis naernud.Kurb pigem.Kas piinlik ei olnud Guido Kangurile nii TÜHJA rolli pakkuda?
Siiski jäi meelde näitleja Ester Pajusoo, kes oli tõesti super, ning jäi ainsana sellest filmist positiivselt meelde.
PS! kui oli plaanis teha naljafilmi, võinuks võtta peaossa nalja ja muusikamehe Peeter Oja, see roll oli pigem tema jaoks ning ehk oleks ka rahvas naerda saanud.
Vastupidiselt "Sügisballile" teist korda vaadata ei tahaks ega saadaks ka oma sõpradele teistesse riikidesse.
Miks mitte teha üks korralik muusikafilm näiteks Gunnar Grapsist?”
Rein Veemees on seda arvustust muutnud: 17.04.2011 18:09