Nisa
4.0
2 hindajat

19. Nisa
Katariina Unt

Katariina Unt: "Mind inspireeris Marjorie Shostaki raamat "Nisa", ootamatult avameelne ja köitev lugu Aafrika lõunaosas Kalahari kõrbes küttimise ja korilusega tegeleva !kungi rahva seas elavast naisest Nisast. Tema oma sõnade järgi kokkupandud jutustus avab võimaluse siseneda ühe teistsuguse kultuuritaustaga naise sisemaailma. Nisa eluloos ei eristu tähtis ja vähemtähtis, üksikud sündmused ei kujune elumuutvaks teguriks. On ainult alatine kohalolu ja kõik, mis inimesele osaks saab, on asjakohane ja vajalik. Naise tundeelu olenemata kontinendist, rahvuslikust kuuluvusest ja elutingimustest on universaalne. Igatsus on üks. Ühes on koos nii mees kui naine. See on ÜHE - seega igaühe lugu."


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Karin ja Pearu
7.7
3 hindajat

20. Karin ja Pearu
Aare Toikka

Tammsaare Karin ja Pearu – esimesel pilgul ei seo neid tegelasi justkui mitte miski. Kuid tegelikult on nad omal kombel hingesugulased. Kumbki ei sobitu kuigi hästi oma igapäevasesse keskkonda, mõlemad on pisut lapsemeelsed, mistõttu neid ei võeta enamasti kuigi tõsiselt. Nad on jonnakad ja äraarvamatud. Ikka ihkavad ja otsivad nad meeleheitlikult midagi uut ega soovi leppida olemasolevaga. Nad tahavad mängida ja elust rõõmu tunda, mitte Paaside kombel tööd tehes ja vaeva nähes vaguralt armastust oodata. Nemad tahavad kõike ja kohe ning nende armastus on nii suur, et viib trammi alla või kõrvetab hinge surmani. Tammsaare ei lase Karinil ja Pearul kordagi kohtuda. Meie anname neile selle võimaluse.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Keti lõpp
7.3
6 hindajat

21. Keti lõpp
Priit Võigemast

Ma ei tea, kuidas kirjutada praegusest ajast. Lihtsam on kirjutada sellest, mis on juba olnud. Kui Aja Lugu on ise välja sõelunud selle, mis on tähtis. Aga praegu? Hästi. Tegevus toimub siinsamas – teate seda kiirtoidukohta, mis asub parkimisplatsi ääres? Seal on vahel hea süüa, sest keegi ei näe. Sinna on hea tulla, sest seal ei ole tuttavaid. Sügiseses linnas tuleb sinna mees, kes tahaks üle kõige midagi öelda. Aga ta ei tea, kuidas. Igavene tudeng, kes tahaks teha tööd, kus vastutama ei peaks. Noor neiu, kes tuleb lihtsalt lattet jooma. Tulevad veel mitu inimest, kes on nagu üle mingi piiri viidud, sest hullus on ühe inimese puhul haruldane nähtus, aga gruppide, rahvuste ja ajastute puhul on see reegel. (Paavo Piik)


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Liblikapüüdja
9.0
2 hindajat

22. Liblikapüüdja
Peeter Raudsepp

Kuuekümnendate Inglismaa. Biitlid, seksuaalrevolutsioon, külm sõda... Vaikne kontoriametnik röövib neiu ja hoiab teda vanaaegse maamaja keldris vangis. Kontoriametnik armastab liblikaid kollektsioneerida, ta armastab ka tüdrukut... või on see ainult järgmine eksemplar tema liblikakogus? Mõned nädalad enne oma lõplikku kustumist kirjutab tüdruk salajasse päevikusse: 2.detsember Täna hommikul kujutlesin, et olin pääsenud ja ta seisis kohtupingis. Astusin ta kaitseks välja. Rääkisin, et tema juhtum on traagiline, et ta vajab kaastunnet ja psühhiaatri abi. Andestust. Ma ei teinud seda õilsusest. Ma põlgan teda liialt, et teda vihata. John Fowlesi meisterlik ülevaade inimhinge hämaratest salasoppidest ja kirgastest mäetippudest. Kahe maailma kokkupõrge ja kummaline kiindumus röövija ja röövitu vahel.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Tõde ja õigus. Teine osa
7.5
8 hindajat

23. Tõde ja õigus. Teine osa
Elmo Nüganen

Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaanisarja teist osa tavatsetakse alapealkirjastada kui "inimese võitlust Jumalaga". Kelle teisega saakski võidelda ärksa vaimuga väga noor mees, kes on tulnud maalt linna ja sattunud "puht eesti kooli", kus valitseb keelte paabel, kultuuride konflikt ning filosoofiliste ja revolutsiooniliste ideede rägastik, kes näeb, kuidas tõerääkimine ja vale saavad hoopis teise tähenduse, kuidas raha on kuningas, maailm on ebaõiglane ja vastuste asemel tuleb robinal hoopis uusi küsimusi? Just sellisesse keskkonda satub Indrek, kes tuleb Vargamäelt härra Mauruse erakooli. Loomuliku osana kuulub sellesse aega ka esimene armumine - ja kahjuks ka kaotusevalu. "Tõde ja õigus. Teine osa" paneb küsima küsimusi rahvusest, eestlaseks olemisest, tõest, truudusest, Jumalast ja armastusest. "Tõe ja õiguse" teise osa tegevus leiab aset 20. sajandi algusaastatel. Härra Mauruse ja tema kooli loomisel on Tammsaare saanud inspiratsiooni Hugo Treffnerist ja tema eragümnaasiumist, kus kirjanik ise õppis.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Vihmamees
7.5
4 hindajat

24. Vihmamees
Georg Malvius

Neli Oscarit võitnud filmiversiooni (aastast 1988) kaudu, milles peaosi kehastasid Dustin Hoffmann ja Tom Cruise, laia maailma läinud lugu jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. Londoni esmalavastuses mängis menukalt üht peaosadest veel üks filmistaar – Josh Hartnett. Kuigi võib arvata, et Vihmamehest rääkiv film on jätnud oma jälje igaühele, kes seda kunagi vaatama juhtunud, tuletame siiski meelde, millega tegu. On ärimees Charlie Babbit, enesekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja sellega kaasnevas soliidses pärandis näeb ta eelkõige päästerõngast oma makseraskustele. Ootamatult aga selgub, et kogu raha on isa pärandanud hoopis teisele pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viimasele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbrikombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav teekond teineteiseni.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: