Uus elektriline tantsusaal
2.0
2 hindajat

115. Uus elektriline tantsusaal
Sander Pukk

Enda Walsh on praeguse iiri draamakirjanduse üks tuntumaid autoreid, kelle teatri- ja filmitööd on pälvinud rohkelt rahvusvahelisi auhindu. Walsh jätkab iirlaste luguderääkimise traditsiooni, kuid on ka becketlikult eksistentsiaalne ning atmosfäärne, põimides elu olmelisust poeesiaga, kaotamata huumorimeelt. “Uus elektriline tantsusaal” (2005) on lugu väikeses sumbunud sadamalinnas elavast kolmest õest ja üle neljakümne aasta tagasi toimunud traagilisest õhtupoolikust. Õhtupoolikust, mis murdis kahe vanema õe südamed ning mille järelkaja sundis nad varjuma kodumajja ning mitte kunagi enam väljuma. See on lugu esimese armastuse purustusjõust ja südametest, mis on jäänud minevikku lukku. Õdede päevad koosnevad teejoomisest, koogisöömisest, üksildase kalanäoga kalakaupmehe külaskäikudest ning traagiliste minevikusündmuste taas ja taas ja taas esile manamisest ja läbimängimisest. Kõik see toimub ühtviisi juba aastakümneid, kuni ühel päeval tärkab noorimas ões soov, vaatamata hoiatustele, lahkuda kodust... Lavastus on kevadel EMTA Lavakunstikooli lõpetanud Sander Puki diplomilavastus.


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne:
Vaata, ma kukun
6.0
3 hindajat

116. Vaata, ma kukun
Diana Leesalu

Iga põlvkond peab võitlema oma lahingud ja kaotama oma illusioonid. Igaüks peab ise oma põlved ja hinged marraskile kukkuma. Sest armideta surra oleks narr. Meil on uued mänguasjad, uued filmid, uued bändid ja uued brändid, mis on täis sõnumeid, üleskutseid, motivatsiooni ja inspiratsiooni. Ja meil on vabadus teha ükskõik mida, ükskõik kus ja ükskõik kellega. Kõik teed on meie ees valla. Meil on raha ja võimalusi. Meil on vabadus ise otsustada. Aga mida tahta siis, kui tahta võib kõike? Ja kas see suur vabadus on üldse tõeline või meile ainult näib nii? Kuidas see küll nii läks, et ühel hetkel ongi meil ainult kaks valikut - kas lihtsalt tantsida pimesi läbi lõputu elu või asuda mässama selle maailma vastu, mis on meid sünnitanud? Sest iga põlvkond peab ju võitlema oma lahingud ja kaotama oma illusioonid. Ja kui siirus teeb meid naiivseks, siis olgu nii. Osades: Katariina Kabel, Jane Kruus, Kristiina-Hortensia Port, Maiken Schmidt, Märt Pius, Kaspar Velberg, Indrek Ojari, Margus Tabor.


Lisas qvit 09.10.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ilus lavastus, ilusa muusikaga ja kauni lavakujundusega. Noore lavastaja üllatus.”

09.10.2011 21:13 - qvit
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Vaikus
9.0
8 hindajat

117. Vaikus
Andres Noormets

Jätkusõja viimane kevadtalv. Kusagil rindejoone lähedal tegutseb väike kollektiiv, kelle keeruliseks ülesandeks on kokku koguda langenud relvavendade surnukehad ning saata need omastele matmiseks koju tagasi. Selle kollektiiviga liituvad noored mehed Eino ja Antti. Tõsine ja vaikne Eino on andnud lubaduse Antti isale tema poja eest hoolt kanda. See ei ole lihtne ülesanne, sest kergemeelne Antti satub tihti sekeldustesse. Raske ja nõudlik töö erilistes tingimustes paneb kogu seltskonna psüühika viimseni proovile ning pinnale kerkivad emotsioonid, mis jääksid tavaolukorras sügavale inimese sisemusse. Pinge, hirmu ja väsimuse tõttu ähmastuvad maailma argised reeglid ning esile tõusevad maagilised jõud – isegi vesi väriseb klaasis nagu oleks ta elus. „Vaikuse“ keskmes ei ole sõda ega ajalugu, vaid väikese inimgrupi hingeline seisund ja suhted äärmuslike olude surve all. Nii võiks see lugu toimuda ka teises ajas ja kohas. „Vaikus“ on lugu inimeseksjäämisest, elujanust, sõprusest, lojaalsusest, armastusest ja saatusest.


Lisas cantabile 12.06.2013
Pane hinne:
Valged daamid
8.8
5 hindajat

118. Valged daamid
Merle Karusoo

Haapsalu Valge daam on juba sajandeid ennast augustikuuöödel rahvale ilmutanud, seisnud kabeliaknal ja vaadanud inimestele ülalt alla. Tema elust on saanud legend. Ta on ainus ja erakordne. Korraga aga ilmub tema kõrvale veel teinegi vaim – noor tüdruk, kes on äsja saanud surma autoõnnetuses. Ta toob endaga kaasa tavalise elu rammusad lõhnad ja värvid, mis vanemal Valgel Daamil juba ununema kipuvad. Ja mis tunduvad talle kohutavalt labased – samas kui tüdruku jaoks on masendavalt igav Valge Daami uhke, kuid üksildane saatus. Osades: Katrin Saukas, Liis Haab. Kunstnik: Pille Jänes.


Lisas Kultra 07.04.2011
Pane hinne:
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
8.6
25 hindajat

119. Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
Merle Karusoo

Andrus Kivirähki näidend. Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.
Kunstnik: Pille Jänes. Helilooja: Urmas Lattikas. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Videokunstnik: Taavi Varm.
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold.


Lisas dilbert 09.09.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Selles etenduses toimus vist kokku ainult neli sündmust. Nii et kohati tundus, et jubedalt venib, et iialgi ei lõppe see ära ja Kivirähu mula vuliseb nagu kevadsula vesi mööda räpast tänavat. Kui meespeategelastel oli mingigi sisu ja areng, siis naisi kujutati vaid ülistereotüüpsete dekoratsioonidena (Palmistele muidugi 10 punkti erinevate slaavi kaunitaride karakterite humoorika esituse eest), mis ajas naerma küll, aga hiljem, asja analüüsides pigem nutma. Huvitav roll oli Avandil (sisuliselt miim). Tore tükk iseenesest, aga ei midagi erilist.”

17.03.2011 16:10 - crep suzet
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Vertikaaltund

120. Vertikaaltund
Merle Karusoo

"Armastus nõuab oskust teineteisest lahti lasta. Kinni hoidma hakata on kerge. See saab selgeks õppimatagi." Rainer Maria Rilke David Hare: "Näidendi peategelasest, sõjakorrespondent Nadia Blye’st sai Yale’i ülikooli õppejõud. Sõjameditsiinis on suurepärane termin – the vertical hour – see hetk, mil keegi on haavata saanud ning on veel võimalik sekkuda, tõesti midagi ära teha. See on hetk, mil sinust on kõige enam abi. Näidendis saab sellest metafoor, kahe inimese kohtumise kujund: Ameerika õppejõud ja tema noormehe isa. Minu meelest on nad selle üheainsa öö jooksul teineteisele kasulikud." Renee Montagne: "Nii et mingis mõttes elavad nad läbi selle vertical hour – mida muide Ameerikas nimetatakse kuldseks tunniks." Katkend raadiointervjuust, National Public Radio 2006 Kuni 2012. aasta sügiseni mängis Draamateater lavastust nime all "Aitamise aeg"


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne: