Apple MacBook Pro With Retina Display (2012) - Arvustus.com arvustused

“Saab olla väga vähe kahtlusi, kas uus MacBook Pro with Retina Display (nagu kõlab selle kohmakavõitu ametlik nimetus), on maailma parim sülearvuti või mitte. Vastus on lühike: ON.

Mis sellest siis nõnda hea arvuti teeb? Kõikide komponentide, disaini, kasutusmugavuse ja operatsioonisüsteemi koostöö.

EKRAAN:
Plaanisin ekraanini jõuda kõige viimaseks, aga tegelikult tahaks selle osa kohe südamelt ära saada. MacBook Pro with Retina Display on oma liignime saanud just Retina ekraani tõttu, mis tähendab Apple'i tõlgenduses, et normaalselt kasutuskauguselt vaadates ei tohiks eraldiseisvad ekraanipunktid ehk pikslid silmaga eristatavad olla. Ekraani punktitihedus on 220 ppi ehk punkti ruuttolli kohta, mis omakorda tähendab, et 15,4" ekraani lahtutus ehk resolutsioon on müstilised 2880x1800 pikslit. Seda on kõvasti enam kui isegi Full-HD standard ette näeb (1920x1080) ning kindlasti on seda tuntavalt rohkem kui ükski teine arvutitootja iial ühe sülearvuti ekraani sisse on mahutanud. On täiesti tavaline, et 15" läpakaekraani lahutus on närused 1366x768 pikslit, mida on tõepoolest vähe. Mõned tootjad teevad kallimaid mudeleid ka 1600x.... lahutusega ning väga vähesed FullHD resolutsiooniga. Sellist nalja, et sülearvuti ekraan, eriti veel nii väikese diagonaalmõõduga, nagu 15", võiks olla 2880x1800 pikslit, pole enne nähtud.
Mida see siis praktikas tähendab? Peamiselt seda, et ekraani pilt on kohe väga-väga-väga ilus. Teksti lugeda on umbes sama hea, nagu klantspaberiga ajakirjast, kuid korralik taustavalgustus muudab kõik pildid ja videod eriliselt kirkaks. Seda viimast võimendab ka viimase aja arvutitest tuntud läikiv ekraan, ent Apple on seekord ühe lisakihi klaasi ära jätnud, mis tähendab, et läikeid on vähem. Apple reklaammaterjalide kohaselt kuni 70% vähem, praktikas nii palju küll ei paista, ent asi on tõesti parem kui varem. Õues päikese käes seda arvutit kasutada on endiselt natuke kehvem kui mattekraane, aga kuna ekraani valgustus on piisavalt tugev, siis hätta küll ei jää.
Mac OS X annab võimaluse vastavalt oma soovidele ekraani resolutsiooni ka ära kasutada. Apple püüab kogu selle piksliilu panna teenima seda, et olemassolev graafika oleks lihtsalt palju ilusam ja detailsem. Vaikimisi tahab OS X sulle näidata ikka sama suurt pilti, nagu teistes MacBook Pro arvutites, lihtsalt oluliselt ilusamat-detailsemat. Nii et kes lootis, et nüüd on lihtsalt hästi tilluke tekst ja palju ruumi, see saab üllatuse osaliseks. Ilma lisarakenduseta (mitte Apple ametliku lahendusega) ei saagi täisresolutsiooni lisaruumi tekitamiseks ära kasutada, küll aga on saadaval sellised variandid:



Selleks, et kasutada tavamõistes seda täisresolutsiooni vajad niisiis lisaprogrammi. Näiteks tasuta WineSkin või tasuline SwitchResX.

Kohe kui seda ekraani näed, saad aru, et see on arvuti tulevikust ja varsti teistsuguseid ei olegi. Teine asi, millest aru saad, on see, kui halbade ekraanide taga oled seni istunud. Olles kasutanud uut MacBook Pro Retina ekraaniga mudelit nädal aega, ei suutnud ma enam ühegi teise arvuti pilti vaadata. Nagu vaataks vana 50 Hz CRT monitori! Nii et ohtlik värk, võid hea asjaga ära harjuda. Ei, ma garanteerin, et harjud.

PROTSESSOR:
Arvutit veab Inteli Ivy Bridge arhitektuuril põhinev i7 protsessor, ning vastavalt mudelile on see võimsaim, mida sülearvutisse pakutakse. Kiirusest puudu ei jää.

GRAAFIKAKAART:
Mängitud saavad isegi uusimad mängud, näiteks Diablo 3, mida arvutit esitledes ka demoti. Asi selles, et mitte kõik mängud ei võimalda veel sellist resolutsiooni ära kasutada, aga Diablo oskab. Pilt on vinge. Kuigi vahel framerate võib ikka madalale kukkuda. Nii suurt lahutust annab arvutil ikka vedada, ehkki graafikakaardiks sisse pistetud NVIDIA GeForce GT 650M on vist üldse võimsaim sülearvutile pakutav graafikakaart, mida praegu saada on.

AKU:
Kestab reklaami järgi 7h ja reaalselt tavakasutuses võibolla isegi veidi kauem. Kui korralikult mängides või videot töödeldes kuuma anda, siis muidugi vähem.

MUGAVUS:
Arvuti on sama paks, nagu Apple MacBook Air'i paksem, ekraanipoolne ots. Või nagu mehe sõrm. Eemalt vaadates ei paista tavalise MacBook Pro'ga eriti erinevusi, aga kui need kõrvuti panna, siis on Retina MacBook Pro ikka madalam küll. See arvuti ei ole otseselt kerge, iga päev kotis kaasas kanda ei viitsiks, aga kindlasti ei ole see ka raske.
Arvuti kasutajapoolne serv on endiselt teravavõitu, mis võib mõnele ebameeldiv olla, surudes veidi randmetele. Mind ei häiri.

NEGATIIVSET:
Negatiivset on väga vähe. Palju on kiunutud, et arvuti ei ole ise upgradetav (ei saa lisada mälu, vahetada kõvaketast ega akut jms), aga ma leian, et see on õige suund. Esiteks pole ma oma sülearvutis juba ammu midagi sellist teinud, kui hakkab vanaks jääma, vahetan arvuti välja. Muidugi maksab uus MacBook Pro päris palju, aga kuna see on otsast otsani parimat tehnoloogiat täis, peab see väga vabalt 5a moraalselt vastu.
Hind on kallis, aga kui järele mõelda, siis õigustatult. Ega PC maailmas analoogne masin sugugi odavam ei oleks, pigem kallim ning see ei ole kindlasti arvuti, mida endale peab tingimata muretsema iga koolijüts.
Tegemist on profitööriistaga (fototöötlejale super asi, näed oma fotosid ikka väga detailselt, samuti videotöötlejale, kes tahab oma väikse sülearvuti ekraanil näha FullHD pilti nii, et jääb veel ruumi ka tööriistaribadele). Ning kindlasti on tegu ka eputamisvahendiga neile, kel raha piisavalt. Tõesti, kui raha on, tasub osta, sest ekraan on lihtsalt nii jaburalt hea.
Negatiivse poole pealt veel see, et hetkel pole enamus Mac App Store'i rakendusi Retina ekraani jaoks valmis ning enamus veebilehti näevad ka piltide osas tänu madalale veebigraafikale kehvemad välja. Tekst on aga veebiski äärmiselt ilus. Hetkel peab küll Safarit kasutama, aga Google lubas Chrome ka kohekohe Retina ekraani jaoks ära timmida.

KOKKUVÕTTEKS:
See on raudselt tulevik, ja kui sul on raha, et tulevikumasin osta täna, siis pole põhjust kaks korda mõelda. Kui veeretad käes viimased veeringuid, siis oota aasta-paar, kuni see muutub standardiks. Retina kvaliteediga ekraan tuleb konkurentidele ilmselt u aasta pärast, standardiks saab see ehk lähemal 3-4 aastaga.

”