Animafilmid - Arvustus.com arvustused

“Turbo sobib vaatamiseks tervele perele ja on lõbus vaatamine küll, pealegi veel värviline ja lihtsalt lustlik ka silmale. Natukene jääb ehk suurematele vaatajatele nõrgaks, aga ega see väga suurtele ju polegi mõeldud!”

“Algul imestasin, et saalis ühtki last polnudki, aga ega see mingi laste multikas ka ei olnud. Liiga palju päris õudseid kohti ja ilmselt ka natuke arusaamatu stsenaarium.
Algul selle multika stiil natuke häiris. Ehk et liiga kunstipärane oli, nagu mingid Priit Pärna joonisfilmid. Mitte küll pooltki nii hull, aga ikkagi liiga kunstiline. Sellega harjus filmi keskpaigaks siiski päris hästi ära.
Mõnus ehtprantslaslik multikas igal juhul ja tore meelelahutus, kuigi kohati natuke liiga sürr ja lapsi hirmutav.”

“Jah...kindlasti üks parimaid animafilme viimasel ajal, kus on perfektne tasakaal erinevate komponentide vahel: huumor, südamlikkus,inimlikkus,seiklus rohkus,originaalsus. Multika lõppedes tundsin terviklikkust ja rahulolu, mis tulenes väga uudsest plotist, omapärasest lähenemisest ja ootamatult headest naljadest. Multikas oli kohati ka väga sümpaatne ja säilitas oma väärikuse. Sobib vaatamiseks igas vanuses!”

“Mul läks meelest Vaianast kirjutada, kui ta veel kinos jooksis, aga tuli meelde lugedes uudist, et täna hakkab USAs linastuma Moana sing-a-long versioon. Ehk siis laulusõnad on ekraanil ja publik saalis saab kaasa lõuata. Kuna ma olen Vaianat juba 4 korda kinos vaadanud, peamiselt laste nõudmisel, aga üldsegi mitte vastumeelselt, siis ma pean ennast väikestviisi eksperdiks juba ja saan sellest kaasalaulmise ideest ka täitsa aru.
Vaiana on täitsa uskumatult hea film. Esiteks, sisu poolest - esivanemate pärandi teema läheb hästi hinge, nii kaugete kui ka otseste. Teiseks, arvutiga tehtud 3D animatsiooni tase on fantastiline. Eriti tooks välja A) juuksed, nii kuivad kui märjad; B) meri - sügav, madal, tormine, vaikne, sinine, roheline - kõik ülihästi ja väga realistlikult tehtud. Kolmandaks eestindatud laulud, kusjuures esitus või esitajad meeldivad isegi rohkem kui eestindus ise. Tõlge on enamuse laulude puhul kohati veider, aga võibolla on selle taga Disney karvane käsi.
Genka on Maui, hahaa. Noh ta sobib muidugi sellesse ossa ideaalselt, aga laulda oskab ta täpselt nii palju nagu igaüks mäletab "Laula mu laulu" saatest. Nii et see on päris naljakas. Karol Kuntsel on Krabi Tamatoa, kellel on filmis ainult üksainus, aga see-eest üsnagi meeldejääv 70' glämmroki stiilis laul ja ta teeb originaali ülimalt hästi järele, minu meelest on eestikeelne versioon isegi parem, sest juba sõna "särav" kõlab palju säravamalt kui "shiny". Tõlge on vähe mööda, aga sellest pole midagi. Ja siis Kelly Tulvik on laulev Vaiana. Rääkiv Vaiana on Emma Tross, kes on muide Piip&Tuut tütar, ja teeb oma osa väga suurepäraselt ja ilmekalt. Aga Kelly Tulvik... no see hääl on ikka midagi täiesti erilist. Aga võibolla lihtsalt eesti keel on nii ilus.
Natuke juba ootan, millal plaat poodi jõuab.”

“Multikas, mis vajab kannatust ja armastust. Kui me oleme siiani harjunud sisukate ja dialoogi rohkete multikatega, siis see anima film viib meid hoopis uuele tasemele, kus peategelaseks on siiras prügi-robot, kes on üksi maa peale maha unustatud ning elab oma pisikeses depoos, kuhu kogub igatsugu huvitavaid vidinaid. Pole ammu ameeriklaste poolt nõnda siirast ja lihtsat multifilmi, kus enamus naljad põhinevad erinevatele häälitsustele ja liigutustele ning hoiab sind pidevas ootuses - mis naljaka liigutuse ta järgmisena teeb. Samuti ütleks, et multikas on väga sümpaatne oma 40-ndate muusikali soundtrackiga ja film-like kaadritega. Vapustav multikas!”

“Vaieldamatult üks parimaid multifilme, kus on keskseteks tegelasteks juustu armastav mees nimega Wallace ja tema sarkastiline koer Gromit. Filmi hindan kõrgelt ka seepärast, et ta on täielikult puutumata ameerika animafilmide mõjutustest ja põhiliinist - ei ole midagi sellist, et pisike hiir läheb oma õnne otsima ja tee peal kohtab ta huvitavaid sõpru kellega koos raskusi ületada (sellest põhijoonest on kindlasti umbes 100 erinevat variatsiooni, kus lihtsalt peategelane on mõni muu loom,tegevuskoht erinev või otsitakse hoopis oma ema,isa,poega,raha,kodu vms). Selles multikas on teemaks hoopis see, et kogemata sünnib libajänes ja järsku läheb jube möll lahti :) Antud plot on värskendav ning ei jäta ruumi ettenägelikkusele vaid laseb sul vaadata terve multika lõpuni ilma, et su aju peaks töötama ja mõtlema, et oeh ma tean mis nüüd juhtub või kuidas see lõpeb, seda multikat vaadates sa pigem mõtled sellele, et see võiks võimalikult kaua kesta. Võluv on ka fakt, et multifilm on käsitsi tehtud (plastiliinist voolitud) ning seda enam panevad üllatama hetked, kus plastiliini voolimise teel võib edasi anda nõnda humoorikaid ja siiraid näoilmeid. Samuti on väga olulisel kohal rikkumata huumori soon, kus minnakse tagasi näo-naljade ja põlise inglise huumori juurde ning tõmbab selgelt eristatava piiri selle filmi ja ameerika animatsioonide vahele, kus järjest rohkem tehakse mingeid youtube-i ja moodsat ajastut kajastavaid nalju. Kui armastate multifilme, siis leidke see aeg, et ära näha need kaks fenomenaalset tegelast Wallace ja Gromit.”