Xbox 360 mängud - Arvustus.com arvustused

“Kohati väga kena ja hästi tabatud Alice veider maailm. Aga enamasti mitte väga hea.”

“Uute kaartidega on alati see jama, et alguses ei oska seal üldse orienteeruda. Mitte ainult selles mõttes, et ei tea, kuhu minna, vaid selles mõttes, et ei tea, kust vaenlasi oodata. Kui kaarte on juba kaua mängitud, oskad väga hästi aimata, kust poolt keegi tulla võiks, vaatad silmanurgas alati need kohad üle, kus tead, et vaenlased tavaliselt passivad, aga uute kaartide puhul see ei toimi. Seejuures mitte ainult selle pärast, et sina ei tea, kuhu vaadata, vaid seepärast ka, et vaenlased ei tea, kus passida. Ehk igaüks jookseb kontrollimatult suvalistes kohtades, nii et mingit mustrit ära tabada ja selle järgi mängida on täiesti lootusetu.
Vaatad kaari, tundub, et on mingi lähivõitluse kaart, aga selgub et seda mängitakse (vähemalt esimese nädala jooksul) hoopis peamiselt täpsusrelvadega kaugelt.

Kaardid on tõesti ilusad ja igaühes leiab midagi erilist. Drive-In on hämmastava valguslahendusega, selline varahommikune aeg, nn "golden hour". Silos lendavad pidevalt raketid, Hazard on nii ilus ja värviline, et nagu polekski CoD, meenutab oma värvilisuselt Nuketowni. Ja Hangaris on üliäge Blackbird, töötavate mootoritega, millest leegitsev tuli on hääästi ilus.

Nii et kel veel ostmata, siis kindlasti ostke, kaardid on seda väärt.”

“Parim helikopteri simulaator Xboxile. Või tundub, et üldse parim lennumäng hetkel. Visuaalselt kaunis, simulaatorina usutav, aga mängitav ka niisama, vähem tõsise näoga. Võrgumäng jätab soovida, sest ei anna eriti palju võimalusi, näiteks ei saa mängida üksteise vastu...”

“Võib-olla liiga vara hõiskan, sest läbi on alles pool mängu, aga ausalt öeldes peab ülejäänud pool olema täiesti mängitamatu, et üldelamus täielikult rikkuda.
AC 2 on ääretult hea mäng, mis meenutab kohati Fable seeriat, aga on minu hinnangul sellest mitmes aspektis tuntavalt üle.
Ülesanded on mitmekesised, renessansiaegse Itaalia linnad on suured, põnevad ja väga ilusa graafikaga. Avatud maailmas on palju avastamist.

Minu jaoks on kõige segavam element ausalt öeldes loo liigne keerukus. Kuna tegelikult on mängija tänapäeva tegelane, kes läbi mingi masina läheb omakorda mängu, siis näib mulle säärane topeltreaalsus mängu puhul kohatu ja liigselt keeruline. Tahangi mängida tegelast Firenzes, mitte mängida tegelast, kes mängib tegelast. Aga see ei ole muidugi suur miinus, lihtsalt Ubisoft on liigselt pingutanud.”

“Eelmise osa omanikele see mäng midagi väga uut ei paku, aga kui eelmisest jäi väheks ja tahaks kangesti veel linnu avastada ja hobusega sõita (seekord ka linnades), siis mängus leidub kvaliteeti küll. Mina ootasin rohkem uuendusi ja kuna neid piisavalt ei leidnud, siis jäi kõhklev tunne, et mäng kiirustati välja ainult raha pärast.”

“Palju tegevust ja lisategevust. Ilus graafika, vinge linn, mida avastada ja tegijad tegelased. Hääled on ka head.”