Vihula Mõis - Luksushotell - Arvustus.com arvustused

“Mõõdukalt luksuslik ja väga nauditav koht puhkamiseks. Suhtlus broneerimise osas oli nendega päris pikk ja paljud asjad selle jooksul muutusid, kuid alati jäädi väga sõbralikuks ja kui ma nende järjekordsele kirjale kohe ei vastanud, pakuti kohe tausta lisateenuseid. See oli kena žest.

Jõudsime kohale hämaras ja vähemalt siis (lisaks veel lumi) ei olnud kohe ilmselge, millises majas võiks asuda registratuur. Leidsime selle siiski üsna ruttu ning täitnud ära kohustuslikud vormid saime toavõtmed. Meil oli Zen-tuba, mis asus Tagamõisas, umbes sada meetrit suurest mõisahoonest. Tagamõis on ka suur maja ja kolmekorruseline. Toad on vist igal korrusel või vähemalt kahe viimasel. Teisel korrusel on ka paar junior sviiti, kolmandal neli väiksemat tuba. Trepikoda mingit erilist muljet ei jäta, ehk tammepuidust ilusaid treppe vms seal ei leia. Teisel ja kolmandal korrusel on ka väike puhkeala nelja tugitooliga, teisel korrusel on nende juures ka väike plekk-kamin.
Tuba on aga kena. Seinad paksudest prussidest, kena ja pehme laia voodiga (seejuures nelja pehme padjaga) aknaga, mis ühel pool maja avaneb jõele, teisel pool metsale. Vannitoast leiab mullivanni ja seal on talvisel ajal eriti teretulnud põrandaküte. Tualeti nupp käib hiigelraskelt, pidin peaaegu pöidla ära nikastama ja paberirull on ka seina ääres nii poti lähedal, et sealt midagi võtta ei ole end kaheksaks keeramata kuigi lihtne. Toad on muidu soojad ja puhtad. Huvitav oli näha, et tubades on ka lauaarvuti, kogu täiega. Ning muidugi WiFi (mis välismaa hotellides pole sugugi nii tavaline) ja teler.

Söömas saab käia mõis peahoones, kus all korrusel on lounge-baar, ning ülevalpool restoran La Boheme, kus saab süüa nii hommikust, lõunat kui õhtust. Toidud olid maitsvad, eriti hea mulje jätsid pannil praetud dorado (kala) ning metssea hautis. Magustoitudest sai proovitud crème brûlée'd (seest pehmem kui tavaliselt, aga väga hea) ja jäätiseid (isetehtud, väga maitsvad). Lõuna ajal olime ainsad sööjad, õhtul oli aga ruum rahvast täis.
Hommikusöök oli buffet' stiilis ja kuigi esmapilgul tundus, et valik ei ole väga suur, oli see ekslik tunne. Lihtsalt ruum, kus toit asus oli väike, toitu oli seal külluses. Lõheribad, värsked croissant'id, valik häid mahlasid (mustsõstar jättis eriti hea mulje, loodetavasti kohalik) ja palju muud, pannkookideni välja. Teed pakuti muuseas samovarist ja teenindus oli igal söögikorral laitmatu.


Kaheksa punkti saab Vihula ainult selle pärast, et ta konkureerib väga kõrgetasemeliste paikadega. Igasugustes tavahotelli arvestustes oleks see kindel 10p, aga luksushotellide maailmas tuleb mitmed naljakad kirjavead, mida kohtas kohalikes reklaammaterjalides ja tualeti halvasti läbi mõeldud ergonoomika siiski juba vigadena arvesse võtta.
Kas läheksin sinna tagasi? Iga kell!”