Colorestica
8.7
3 hindajat

7. Colorestica
Kadre Vaik

"Colorestica" on fotoraamat Eestist läbi värvide. Siit leiab nii äratundmishetki kui üllatusi iga eestimaalane, aga kindlasti on ta suurepäraseks kingituseks kõigile, kellega võiks tahta selle maa ilu ja võlu jagada või kelle kodumaaigatsus leevendamist vajab. Käesoleva raamatu soov on tutvustada Eestit just pigem argipäeva kui turismiatraktsioonide kaudu ning tõsta esile emotsioone, mis on armsad ja tuttavad meile kõigile. Vähese tekstiga pildimatk jätab igaühele vabaduse ise oma lugusid jutustada ning seoseid ja kontekste luua, detailiderohkus ja uudsed vaatenurgad panevad seda aga üha uusti ja uuesti ette võtma. Raamat tutvustab ka ilusaid eestikeelseid sõnu tõlgetega kuude keelde. Fotode autorid: Andres Teiss, Remo Savisaar, Meisi Volt, Erik Konze, Marko Ala, Markus Vetemaa, Maria Kilk, Indrek Kasesalu, Piret Salmistu, Kalle Veesaar, et al.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Rännud kuue teejuhiga
6.0
1 hindaja

8. Rännud kuue teejuhiga
Janika Kronberg

Janika Kronbergi raamatu „Rännud kuue teejuhiga“ ühendavaks motiiviks on eesti kirjandusklassikute reisid mitmes maailmajaos. Tuginedes memuaaridele, varasematele reisikirjadele ja muule kultuuriloolisele allikmaterjalidele ühelt poolt ning teiselt poolt autori isiklikele kogemustele, paigutub raamat kultuuriloolise esseistika ja traditsioonilise reisikirja vahemaile, rikastades nii eesti kirjandust isikupärase teemakäsitlusega kui ka tuues esile uudseid või vähetuntud fakte meie kultuuriloost. Lähema vaatluse all on Eduard Vilde Krimmi- ja Friedebert Tuglase Hispaania-reis, Henrik Visnapuu pagulasaastad, Ivar Grünthali turnee USA-sse, Karl Ristikivi retked Itaaliasse ja Kreekasse ning Karl Ast-Rumori ränd Indiasse ja Tseilonile ja pikem eluperiood Brasiilias. Raamat on varustatud isiku- ja kohanimeregistriga ning sisaldab rohkesti nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid fotosid eesti kirjanike reisidest Euroopasse, Ameerikasse ning eksootilisematesse maadesse.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Minu Kopenhaagen

9. Minu Kopenhaagen
Kati Nielsen

Tulin Kopenhaagenisse elama viis aastat tagasi koos tookord seitsmeaastase tütre Johannaga, kes uuel kodumaal avastas, et hindeid siin enne kaheksandat klassi ei panda. Laste ja koolide pingeritta sättimine, mis Eestis igati tavaline on, ehmatab Taanis ära täiskasvanudki. Minu suurimaks proovikiviks ei osutunud Kopenhaagenis mitte taani keel, vaid hygge – „mõnusolek”, elu ja oma tegemiste nautimine. Taanlaste keskel ei õnnestu hygge’t unustada. Kui ma vahel liiga asjalikuks muutun, juhitakse sellele sõbralikult tähelepanu: elu ei tohi liiga tõsiselt võtta. Lihtsast tõest arusaamiseks tuli mul kolida nende vahetu ja vaba olekuga inimeste sekka. Selles raamatus kirjutan nii enda kui tütre Johanna silmade ja südame läbi inimestest, keda kohtasin, vaatamisväärsustest ja muinasjuttudest, mida nägin ja kuulsin, kui linnaga jalgrattal – kopenhaagenlaste lemmikliiklusvahendil – tutvust sobitasin.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Minu Amazonas
7.3
6 hindajat

10. Minu Amazonas
Ivo Tšetõrkin

Amazonase vihmametsa sügavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes näppavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel sügavamal metsas redutavate äärmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma külale nimeks New York. Seal pesitseb ka näljane vanaema, kes meie püütud härgkonnad salaja nahka pistab. Igapäevaelusse toovad kohalikud mõnusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste kääritatud süljejoogist purju ja pärast kardavad, et valged mehed tulid neilt nägusid küljest ära lõikama. Ühesõnaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult ümb­ritseb kogu seda sigrimigrit müstiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ägeda ja elu täis maailmaga – nüüd viin sinna seiklema ka teisi. Käesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rännata. Siin kaante vahel on mõned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud. Ivo Tšetõrkin


Lisas heidy 29.09.2013
Pane hinne:
Islandile. Teekond ja päralejõudmine
7.5
2 hindajat

11. Islandile. Teekond ja päralejõudmine
Risto Laur

Islandil, maalilises Akureyri linnas elava andeka eesti muusiku Risto Lauri mõtteid ja lugusid oma kaugelejäänud kodumaast Eestist ning uuest elust kargel Isandil. Risto muhe satiiriline huumor vürtsitatuna krõbedate sõnakujunditega pajatab nii muusikast kui muusikutest, oma õpilastest Akureyri muusikakoolist, inimeste omavahelise suhtluse lõbusatest iseärasustest, Islandi fantastilisest loodusest, lindudest ja kaladest ning vikerkaarest ja pilvedest, mis vahel langevad alla linna turuplatsile. Juttudele vahelduseks on Moldovast Islandile rännanud noore fotograafi Iurie Belegurschi pildid. Neid on vaimustunult vastu võtnud juba ka maailma ajakirjandus. Raamatu koostaja leidis nii Risto kui Iurie facebookist. Facebook on selle sajandi omapärane fenomen, ühendades erinevaid inimesi, kultuure, ideid ja võimaldades seda kõike ka jagada. Kõigiga. Ja anda oma eripärane nägu. See raamat tutvustab meile Islandi nägu. Ja seekordne Islandi nägu on loodud Eesti ja Moldova meeste vaimu ja pilgu kaudu.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Püha kaljukitse radadel
6.2
5 hindajat

12. Püha kaljukitse radadel
Vladimir Wiedemann

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog


Lisas cantabile 30.07.2013
Pane hinne: