Arvutimängude arvustused - Arvustus.com arvustused

“Originaal Duke'i sai kunagi ikka tundide kaupa mängitud ning vaimustus oli suur. Ega tol ajal suurt valikut FPS näol ei olnudki. Seega paistis mäng silma just hea huumori, lihtsa mängitavuse, olematu IQ-ga kollide ning tolle aja kohta suure relvavalikuga.
DNF-i esmakordselt mängides andis esimesena tunda Duke'i enda liikuvus, mis oli liiga kohmakas ja üritas sarnaneda tänapäeva shooteritega. Relvade üleskorjamine oli liialt aeglane ja tüütu, kuna selleks tuli eraldi nuppu vajutada. Minu arust oleks piisanud täiesti, kui relva oleks kätte saanud vanakooli stiilis ehk siis sellest n-ö üle joostes/puudutades. Ma limiteeritud relvade (2) kaasas kandmist parem ei hakka mainimagi.
Teine asi oli coverup süsteem. Jällegi taheti jälgida standardit, mis paljudes shooterites on igapäevaseks saanud. Aga suurim pettumus mängus oli MÕTLEVAD kollid! Sa pidid kuskile taha varjuma, relva taas laadima ning olema täpsuskütt, et neile pihta saada, kuna kollid oskasid ümbritsevaid blokaade hästi ära kasutada ning olid suht täpse laskmisega.
Reviewdest sai näha, et mängus oli ka palju puzzle tüüpi ülesandeid. Milleks? Mida sellega saavutada taheti? Mängu pikemaks venitada? Minu arust lõhkus see üldist Duke'i atmosfääri, mis esmajoones peaks siiski olema tulnukate hakeldamine, mitte aga MacGyveri stiilis pea murdmine.
Isetaastuv elu ei muutnud muljet paremaks. Isiklikult poleks midagi selle vastu olnud, kui kollide mahanottimisest oleksid järgi jäänud õhus hõljuvad südamed vms.
Ootasin lihtsat shoot'em'up stiilis märulit, et võimsate relvadega kolle õhku lasta ja ümbruskonda hävitada. Paraku jäi mäng sellest väga kaugele. ”

“Kui arvuti väga vana ei ole, siis on Elite: Dangerous üks ilusamaid mänge, mida sa ehk mänginud oled. Samal tasemel on ka heli, nii et audio-video mõttes täistabamus!

Aga see on mängude ja ka selle mängu kõige tühisem osa. Tegemist on väga ägeda mänguga juba ainuüksi slele pärast, et see põhineb reaalsel kosmosel meie ümber, ehk mängumaailm simuleerib NASA info põhjal kõike, mida me teame. See on korraga hea ja halb. Hea, sest mängumaailm on TOHUTUSUUR ja halb selle pärast, et kõik on TOHUTUSUUR :P Mis tähendab, et ühest kohast teise sõiduks tuleb varuda aega, kannatust ja võileibu. See kosmoses ringirändamine on vahel tüütu ja igav, eriti kui selgub, et suure kannatlikkusega kohale reisitud kohas polegi midagi teha.. Tühje päikesesüsteem on omajagu.

See on mäng, mis alguses tundub ka päris hirmutav oma keerukuses. Ütleme nii, et seal asjast sotti saada ja hoog sisse saada võtab ikka aega ja mõni võib ehk enne käegagi lüüa kui põnevaks jõuab minna. Siin tooksin paralleeli Eve'iga, mis on aga muidugi veel palju keerulisem.

Muidu toimib hästi seal nii lahingute osa kui ka kaubandus. Kui raha piisavalt, saab oma kosmoselaeva täiendada relvade, kilpide, skännerite ja kõiksugu muu kraamiga, mida hiljem saab ka upgrade'ida. Siin on oluline pidada silmas elektriga varustatust, sest kui oled laeva liiga võimsa tehnikaga varustanud, aga elektritootmine järgi ei jõua, siis lülituvad sõidu ajal elutagamismehannismid välja...

Vinge mäng, kuhu läheb kõvasti aega sisse, aga kui seda on, siis saab vastu ka päris palju head ajaviidet!”

“Peale Erepublik - Rising väljatulekut on asi kuidagi keeruliseks ja jamamaks läinud. Enne peitus selles lihtsuses omamoodi võlu, mulle tundub, et see hardocre püüdlus ei sobi sinna.”

“Saad oma isikliku kosmoselaevaga läbi universumi rännata ja missioone täita, olemas on üle 7500 tähesüsteemi. Asi keerleb lisaks sõjale suuresti majanduse ümber, mis on kõik mängijate endi loodud korporatsioonide läbi juhitav. Massiivne mäng ja üks omapärasemaid MMORPGsid üldse. Algul on küll päris raske vedama saada, päris keeruline ja kui korporatsioonidega ei ühine, siis on veel eriti raske.”

“Tore mäng ja ilusa graafikaga. Saund on okei, aga midagi rabavat ma sellest ei leia. Lugu on kuidagi poolik. Üldiselt on siiski väga lõbus mööda saart ringi lasta, erinevate sõidukitega kimada ja trikke teha jne jne. Tegevust jätkub pikaks ajaks.”