the - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

43. We're the Millers (2013)
Rawson Marshall Thurber

Kanepidiiler paneb kokku võltsperekonna, et selle katte all Mehhikost USAsse suurem laadung kanepit smugeldada. Eestikeelne pealkiri: Me oleme Millerid.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

44. Patrice Leconte The Suicide Shop (2012)

Prantuse kuulus füüsik ja filosoof Balise Pascal öelnud, et nimene on kõigest pilliroog – tema elu on õhuke ja habras ning kui maailm ja universum seda soovivad, võib ta inimese hetkega hävitada. Film “Enesetapupood” on irooniline ja julge film. Pood, kus müüakse kõike, mida läheb vaja selleks, et teha enesetappu. Säärane omamoodi äri läheb tänapäeval hästi, poe klientideks on nii ilusad ja rikkad, vaesed, elus pettunud naised ja mehed, kui ka segaduses lapsed ja noored.

Tänu sellele poele on inimeste elu tehtud “lihtsaks”, kellele sobivad paremini karmid meetoid, kellele leebed jne. Igaühele midagi. Poe kliendid ei arvesta aga ühega: inimese elu on küll habras, kuid samas tugev nagu kivi. Elujõud on midagi nii suurt ja müstilist, et peab tihitlugu vastu ka kõige karmimatele katsumustele.

Patrice Leconte film võib esmapilgul tunduda kurb ja masendav, kuid lahates ensetappu ja eksistentsiprobleeme ja -küsimusi, mida inimesed endalt aeg-ajalt küsivad: miks inimene elab? mis on inimese eesmärk?, jõuab ta postiivsele ja elujaatavale järeldusele.

Meisterlikult tehtud film, oma rikkaliku pildikeelega ja võimsate metafooridega on kindlasti üks eelmise aasta parimaid täispikki animafilme.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

45. Sang-ho Yeon The Fake (2013)

Hüdroelektrijaama tammi vee alla jääv kolkaküla ning selle lihtsakoelised elanikud ootavad vaikides hetke, mil oma kodud maha jätta ning uude elukohta asuda olles kõik selle eest saanud arvestamisväärse kompensatsioonisumma. Kuid lootus, et oma kodu ei pea maha jätma ei sure ning seda hoiab hõõgumas karismaatiline usukuulutaja Choi, koos Seoulist saabunud noore pastori Sungiga, kes lubab Jumala abiga säästa nii külaelanike majapidamised, kuid ehitada ka annetuste abil Issanda teenimiseks sobiliku pühakoja. Hetkeks tundubki, et Jumal on ennast läbi uue pastori usklikele ilmutanud - tuberkuloosi käes vaevlev vanaproua näitab peale püha vett juues ervenemise märke ning ratastooli aheldatu saab kõndima ning kirikusse voorib aina rohkem ja rohkem elanikke usupaari sõnumit kuulama ning annetusi tooma. Ainuke, kes ümbritsevat meeleparandust kriitilisena võtab on jõhkardist vanamees Min-Chul, kes igasuguse südametunnistuspiinata joob maha tütre kooliõpingute säästud ning pekstes toda ning oma abikaasat millal tahes. Vanamehele hakkab aina enam tunduma, et kirikumees Choi pole päris see, kes too väidab ennast olevat ning baaritülist kuraasi saanud Min Chul otsustab omakohtu eesmärgil platsi puhtaks luua teadmata, et lükkab käima traagiliste sündmuste jada. Juba kriitikute poolt paljukiidetud debüütfilmiga “SIGADE KUNINGAS” ennast hetkega märkimisväärsete animarežissööride hulka kinnitatud Yeon Sango-ho teine täispikk mängufilm on võimsalt kriipiv sotsiaalne thriller sellest, kui lihtsalt on võimalik tõega manipuleerides kontrollida ühiskonna lihtsauskseid ja äratõugatuid, eriti, kui mängus on usk. Suurepärase stsenaariumi ning samavõrd detailirikka maailmaga film täiskasvanutele on ühtmoodi elamuseks vaatajale, kes peab lugu nii anima- kui mängufilmist küsides kumb on ausam - kas hea südamega inimene kes valetab või valeliku südamega inimene, kes räägib tõtt?

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

46. Alejandro Jodorowsky The Dance of Reality (2013)

Alejandro Jodorowsky on klassifitseerimatu kirjanik, kes on kirjutanud nii filme, koomikseid, esseid, poeesiat kui ka müstikat ning on psühhomaagia kontseptsiooni leiutaja. Pärast 23aastast eemalolekut filmimaailmast valis ta kauaoodatud tagasitulekufilmi teemaks oma elu (väljamõeldud autobiograafia).

Jodorowsky saavutas kuulsuse väga edukate kultusfilmidega „El Topo” (1970) ja „Püha mägi” (1973). „Tants reaalsusega” avastseenis loeb režissöör ise veidrate assotsiatsioonidega luuletust: raha võrreldakse verega, Kristust Buddhaga jne. Esimesest hetkest on selge, et see, mis muutis ta aastateks keskööfilmide kuningaks, on veel alles.

130 minuti jooksul on aega elust suuremaks seikluseks, rikkalikuks ning veidraks pildikeeleks ning visuaalselt ennekuulmatuks ekstsentrilisuseks. Diktaatorlikult võimas isa, armastatud ooperilauljast ema ning paljud teised saadavad meid reisil Fellinist Todd Brownini, Buñuelist Kusturicani, sürreaalsest nostalgiast B-filmini, unikaalse ja eripärase Jodorowskyni.

Vaataja ainus valik on anda alla, vabastada oma meeled, olla paindlik ning lasta end juhtida selles traagilises, tihti ülimalt meelelahutuslikus, peaaegu joonisfilmilikus mängulises loos. Nauditav sonimine, soniv nauding.

Javier Garcia Puerto

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

47. Claudia Sainte-Luce The Amazing Catfish (2013)

Claudia kohtub erakorralise meditsiini osakonnas Marthaga. Tutvus esmapilgul ekstsentrilise üksikemaga pöörab seni sotsiaalselt isoleeritult elanud Claudia igapäeva pea peale, kui eneselegi ootamatult avastab ta end hoolitsemas rasket haigust põdeva naise nelja lapse eest. Aegamööda saab üksildasest võõrast pereliige, kelle kohalolu aitab kanda pea talumatult rasket koormat.

See südamlik ja helge film heidab tundliku pilgu peresuhetele ja -väärtustele. Ühes sellega tõstatab ka küsimuse – mida tähendab üldse perekond. Elus on kordi, kui ootuspärane peremudel ema-isa-lapsed ei ole lihtsalt võimalik. Kuid ka siis loob leidlik inimvaim enesele sobiva tugivõrgustiku ja pereliikmeteks võivad saada inimesed, kel peale valmisoleku olla toeks ei ole ühtegi teist sidet. Ei veresidemeid, seaduse ees sõlmitud lepinguid. On vaid soov kuuluda ja saada osa sellest üürikesest imest, mille nimi on elu.

Agnès Godardi tugev operaatoritöö kujutab ilmekalt tegelaste siseelu, aidates kaasa Claudia Sainte-Luce esimese täispika mängufilmi õnnestumisele. Nii on juba koju toodud tunnustus Locarno ja Toronto filmifestivalidelt, kus värske linateos on jäänud silma erakordse soojuse ja lihtsusega, millega kujutatakse perekonna olemust ja igapäevast toimimist.

Katriin Kütt

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

48. Don McKellar The Grand Seduction (2013)

Jean-François Pouliot’ 2003. aastal valminud film „La grande séduction” („Siiras meelitus”) teenis lavastaja koduprovintsis Québecis tohutut kassatulu, vaimustas Cannes’is kriitikuid ja võitis Sundance’i festivalil publikuauhinna. Nüüd, kümme aastat hiljem, naaseb see klassikaline lugu ekraanile ingliskeelse uusversioonina, mille käsikirja kohandasid originaalstsenaariumi autor Ken Scott („Tõutäkk”) ja Michael Dowse („F Word – Ropp sõna”). Asendades Québeci kaluriküla veidra võlu Newfoundlandi väikese rannakogukonna karmi iluga, jälgib „Siiras meelitus” seda, kui kaugele võib provintsirahvas minna selleks, et võluda ära suurlinnast tulnud külaline. Nagu paljud teisedki, keda mõjutas kalatööstuse kokkuvarisemine, on kunagise jõuka asunduse elanikud sunnitud otsima tööd suurlinnast või, mis veelgi hullem, anuma valitsuselt toimetulekutoetust. Nende tulevik näib võtvat heledamaid toone, kui üks plastitööstur teeb ettepaneku linnakesse tootmistsehh rajada. Paraku selgub, et selleks sõlmitava lepingu järgi tuleb kogukonna vajaduste rahuldamiseks võtta tööle pidevalt kohal viibiv arst. „Filmi leebelt riukalikud viited tänapäeval olulisele sotsiaalsele teemale on vaheldumisi teravad ja pööraselt vaimukad ning filmis pääsevad nad mõjule tänu Iiri tippnäitleja Brendan Gleesoni ja Kanada kuulsuse Gordon Pinsenti võrratutele rollilahendustele. Trinity Bays üles võetud film toob imekaunilt esile Newfoundlandi rannikuala värvikust ning rõõmustab kindlasti ka kibedaima küüniku hinge.” – Toronto filmifestival