Taylor - Arvustus.com arvustused

“See film üllatas, ei oodanud, et nii hea tuleb. Esimese kahega ei saa võrrelda aga kolmandast on juba parem.”

“Lugedes Fifty Shadesi triloogiat olid minu ootused filmi suhtes üsna kõrged. Mu peas oli oma film juba vändanud, kuid lootsin, et midagi sarnast suudetakse ka suurele ekraanile tuua.

Kahjuks osutus film minu jaoks aga suureks pettumuseks. Üldiselt oli ta igav ning jäi kuidagi peatuma. Aru sain ma sisust ainult tänu raamatutele, kuna enamik asju jäeti selgitamata või rääkimata ja need paarilauselised vestlused, mis filmis esinesid, tekitasid rohkem segadust kui tõid selgust. Ma ei kujuta ette, et oleksin millestki aru saanud, kui oleksin ilma lugemata kohale läinud.

Mis mulle aga väga meeldis oli tunnusmeloodia. See on haarav ja kütkestav ning tekitas sobiliku atmosfääri. Samuti meeldis mulle filmi algus, kus Anastasia kohmakus oli armas ja pani muhelema. See oli hästi ära tabatud.

Enda silm on ikka kuningas, kuid ma imestan, et suutsin filmi lõpuni üldse vaadata. Võib-olla olid minu ootused ka liiga kõrged. Kes seda teab.”

“Ma ei tea, mis jama see on, et viimasel ajal Nicolas Cage ainult halbu filme teeb. Paistab, et ei tema ega tema agent ei vaata enam üldse, millele alla kirjutavad, peaasi, et raha tuleb. Masendav.
See on väga igav ja tühi film, täielik raharaiskamine.”

“Vaatajani on toodud liigutav ja dramaatiline lugu.
Näitlejatevalik on hea ning kõik sobivad oma rollidesse hästi, mängitakse usutavalt ja korralikult.
Ilusti oli draama sisse põimitud ka naljakaid situatsioone. Iga asi on omal kohal.

Kohati lausa piinlik vaadata, kui õelad ja halvad inimesed olla oskavad; ja ometi irooniline, et neegrid ei tohtinud pererahvaga samas vannitoas käia, aga pere laste eest kõlbasid hoolitsema küll.

Lugesin kunagi kuskilt, et ameeriklastel on üldse komme oma minevik "unustada" ja sellest lähtuvalt mitte tunnistada oma vigu; artikkel oli seotud põlisameeriklaste ja õigustega.”