hu - Arvustus.com arvustused

“Meeldiva lõhnaga salvrätikud, aga on kuidagi karedad või midagi, igatahes ei libise nahal sugugi hästi, nii et pühkida on ebamugav.”

“Väljast vaadates tundub, et seal ei tegutse kas midagi võin on parimal juhul mingi veidramat sorti baar. Tegemist on vana pioneerilaagri ühe majaga, mis muidugi on olnud oluliselt kehvemas seisukorras ja mida on tublisti vuntsitud.

Sees on sügisesel ajal hubane ja soe. Kõrvuti asuvad avatud üheruumiline poeosa, tellimislett...


...ja kohvikuosa. Seal on lauad-toolid-diivanid kõik läbisegi ja igaüks iseooperist.


Menüüs oligi vaid kaks asja, maheloomaliha supp klimpidega ja pasta tomati-hakkliha-ubadega. Seda viimast sai tellida nii küüslaugupastaga...


kui ka täisterapastaga...


Maitsevahet suurt ei olnud, aga natuke ehk oli täisterapasta maitsekam. Sest sellel teisel polnud üldse mingit maitset. Ei küüslaugu ega pasta maitset. Lisaks olid mõlemad ülekeedetud.

Leib oli seal hea. Mingi eriti tume, peaaegu must, ise tehtud ja maitsev.


Rohujuure kohviku üks tõmbenumbreid on seal küpsetatud saiakesed. Need olid nagu soojalt Selverist ostes, head küll, aga mitte nii suurt kiidulaulu väärt kui kuulda on olnud.


Lastele olemas mängunurk, aga muidu toidud suuremad asjad polnud ja logisevate pidemetega kellegi vanad noad-kahvlid ei jätnud ka erilist muljet.”

“La Boheme on kindlasti üks Vihula mõisakompleksi pärle ja siinkohal pean ma silmas just elamusrikkust. RUumid on kenad ja avarad, einestada saab kahes ruumis ning on ka aknaga laudu. Nii kahele kui suuremale seltskonnale. Hommikul toimub samades ruumides Vihula mõisas ööbijate hommikusöök, õhtul on restoran aga gurmaanide päralt. Suuremas kahest salaalist on ka tiibklaver ning umbes alates poole seitsmest õhtul mängib sellel pianist. Suuremas ruumis on ka kamin.



Teenindus on viisakas, isegi aupaklik, liigse familiaarsuseta, just nagu mulle meeldib. Samas teenindaja küll kiitis nende peakoka retsepti järgi valmistud leiba (mis oli tõepoolest hea), kuid ei osanud nimetada tema nime, ehkki veidi mõeldes suutis meenutada, et eesnimi oli Artjom. Peakokk oli küll vahetanud vaid mõni päev tagasi, nii et ma ei hakka seda teenindajale süüks panema, ehkki rangelt võttes muidugi peaks. Sellises kohas.

Eelroogadest sai proovitud riisikasalatit pannileival, mis oli sisuliselt väga õhuke riivitud peedist ja millestki ehk veel, valmistatud pehme plaadike.



Pühvlipiima mozzarella tomatiga-basiilikuga oli aga väga kodune, peene restorani jaoks ehk liigagi. Seda oli küll rikastatud törtsu maitsva pesto ja balsamiikoga, kuid üldmulje jäi siiski tavalise võitu. Maitse oli hea, aga veidi teiste eelroogadega sobivamalt oleks võinud toidu serveeringu peale mõelda.



Pearoogadest proovisin Madalküpsetatud jänest, mis maitses lihtsalt oivaliselt, oli väga hõrk ja mahlane. Juurde serveeritud kartulid oleks tahtnud aga pealt terake krõbedamad ja seest vähem kuivad olla. Muud juurviljad olid väga mõnusad.



Veel sai maitstud kergelt suitsutatud ja küpsetatud sea sisefileed, mis oli pealt pisut kuiv, kuigi sisu oli väga mõnus ja mahlane. Ka sinna juurde serveeritud kartulikook oli ülimalt maitsev.



Laps testis (enese teadmata :) ) hakklihapalle ja kartulipüreed, mis talle maitsesid.


Seega, mõne väikese norimiskohaga, aga üldiselt kõrgel tasemel restoran, mida võib soovitada nii õhkkonna kui toidu pärast.”

“Ei tule enam kunagi tagasi ja soovitan ka teistel üldse mitte minna. Supp 4,5 ja klaas tavalist toasooja vett 2,5 eurot?? Näha on, et üritatakse röövida kust veel võimalik, aga lõpplahendus on ikkagi üks - pankrot.”