- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
Mees, kes teadis ussisõnu
Revaler
2-5 mängijat. Seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ asub kaardimängude ja lauamängude hämaral piirialal. Mängus on maastikukaardid, millest mängu käigus moodustub ohtudest ja väljakutsetest kubisev mänguväljak, salapäraste ruunidega kaetud seninägematud puutäringud, kaabudega nupud ja mahlaselt illustreeritud mängukaardid raamatust tuttavate sõprade ja vaenlastega. Lisas yamyam 29.04.2010
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Arvustused
“Tõepoolest, enne jõuab hommik kätte, kuid mäng igavaks ei muutu. Hea ajaviite mäng. Alguses oli raske arusaamisega, aga ma arvan, et pigem oli viga minus kui mängus. Pole selline tüüpiline "reis ümber maailma" tüüpi mäng ja tegelikult on see ikka läbi mõnusa huumoriprisma lahendatud. Pinda peab olema, eriti, kui tahad kellelegi kaikaid kodaratesse loopida.
Juurde on tulnud lisakaarte. Soovitan.”
“Ussisõnade puhul toimib hästi algaja õnn. Minu seltskonnas on kõik esmakordsed mängijad alati võitnud (ei-ei, asi pole minus).
Pluss on see, et mäng ei muutu igavaks. Välja arvatud juhul, kui mängib suurem seltskond, kellest enamus saab mängu alguses kiiresti surma, ning edasi käib mäng vaid kahe mängija vahel... Sellisel juhul on ka allesjäänud mängijatel kiire tahtmine mäng lõpetada.
Lõbus võistluslik ajaviide ja naer on Ussisõnadega kindlasti garanteeritud.”
“Minu jaoks olid reegild küll üsna keerulised (olen ühe korra mänginud ainult), aga jube lahedad tegelased on seal küll. Ja kirikute põletamine! Jee!”
“Mulle meeldib, et tavapäraste täppide asemel on täringutel erinevad märgid, ja et kui veeretamisõnne ei ole, siis saab kaarte kasutada.
Kaardid on hästi välja mõeldud, "kurjade" kaartide tegelased näiteks ja muidugi Meeme, kes ärkab kus juhtub :)
Esimest korda mängijatel on väga lihtne reeglid selgeks saada ja kuna mäng on üsna lühike, siis tahetakse seda ikka mitu korda järjest mängida.
Ainult natuke igavaks läheb, kui kodu ümbert on juba kõik laastatud.”
“Humoorikas mäng, kaardid on mõnusas stiilis joonistatud tegelasi täis ja nimedki on neil humoorikad. Muidugi samanimelisest raamatust pärit.
Mängida on tore, aga tegemist ei ole siiski päris tippmänguga. Siin sõltub mängulõbu rohkem sellest, kellega mängid.”