Maasturid - Arvustus.com arvustused

“BMW väidab, et on oma uues nelikveolises X6-s ühendanud džiibi sportkupeega. See on vastuoluline väide, kuid X6 näeb tõesti tavatu välja ning ka sõidab sedasi, nagu ühelt suurelt luksusdžiibilt ei ootaks.
Sedasorti autode eesmärk on aidata omanikel silma paista ning sellega saab BMW X6 suurepäraselt hakkama.

Miinused: ebapraktilisus, sõidumugavus
Plussid: juhitavus, kiirendus, erinev disain
Kokkuvõte: kiire ja väga sportlik nelikveoline, mis paistab silma, kuid jääb jänni praktilisuses.”

“Väljast paistab BMW X1 nagu üks linnadžiip ikka, sõidukogemus on aga kõike muud kui maastikuautolik.
Sportautolik kõlaks liialdusena, kuid äärmiselt sportlik, koos kõigi kaasnevate plusside ja miinustega aga küll. Kes otsivad X1-st mugavat ja pehmet kulgejat auklikele kruusateedele, peavad pettuma, sellistes oludes esineb X1 üsna rabedalt, kes aga sõiduautolikke omadusi asfaldil koos võimalusega sõita vahel sinna, kuhu sõiduautoga liiga madala kliirensi tõttu ei pääse, siis neile peaks BMW uus linnadžiip sobima. Muide, X1-te pakutakse nii nelikveolisena kui ka vaid tagaveolisena, märgistatuna vastavalt xDrive ja sDrive.
Mõõtudelt on X1 väiksem kui Mercedes-Benzi GLK ja Audi Q5. Ning ka odavam. Noobelmarkidel talle otsest konkurenti praegu vastu panna polegi, kuid eks ennekõike just nimetatutega X1-l rinda pista tuleb.

Miinused: sõiduomadused halval teel, hind
Plussid: ökonoomne, kuid võimas mootor, sõiduomadused heal teel
Kokkuvõte: stiilne linnadžiip, mis maksab sportlikkuselt liiga palju lõivu mugavusele.”

“Honda menudžiip CR-V läbis põgusa mudeliuuenduse, mis tähendab täiendusi varustuses ja diiselmootori ajutist kadumist valikust.
Väliselt on uuenenud mudelit vanast raske eristada, kui tegu pole nn aeropaketiga tippmudeliga nagu fotodel. Baasmudel on vanale väliselt tunduvalt sarnasem.
Sõitjateruumis puudutavad muudatused peamiselt parema varustusega mudeleid. Enamikul CR-V-del on nüüdsest rehvirõhu kontrollsüsteem, USB-pistik, käiguvahetusnäidik (manuaalkäigukasti puhul) ja infotabloo näidikuplokis nagu teistel uuematel Hondadel.

Miinused: nadi mootorivalik, kiirendus, küsitavused nelikveo osas
Plussid: ruumikus, mugavus, Elegance-varustustase

Kokkuvõte: korralik, kuid kesise mudelivalikuga linnadžiip, mis püsigu maastiku asemel pigem teedel.”

“Hummeri kohta liigub legende, Hummerit vihatakse ja armastatakse. Kui originaalne Hummer H1 loodi puhtalt sõjaliseks otstarbeks mõeldud HMMWV põhjal, siis H2 pidi jõudma selle reputatsiooni abil kõikide suuri masinaid armastavate ameeriklaste koduõue. Seetõttu jäeti mugava ning lihtsasti kasutatava sõitjateruumi kõrval alles ülimalt macho’lik H1 meenutav väliskuju. Lisaks tavalisele H2-le esitleti 2004. aastal väikese kastiga H2 SUT-i (sport utility truck). Algul müüdigi H2 väga edukalt, kuid pärast esimest eufooriat ning kütusehindade järsku kasvu kadus ka suur populaarsus. Kuigi H2 kere sai täiesti uus, kasutatakse sel mitmete teiste General Motorsi mudelite (Suburbani, TrailBlazeri ja Tahoe) tehnikat. Arvestades, et H2 projekteeriti äärmiselt kiiresti, on kogu mainitud kompott väga hästi toimivaks tervikuks seotud. Samas pole eriline ime, et päris algul kostis kasutajailt küllalt teravaid kriitikanooli. Erinevaid pisivigu lõi välja hulgaliselt ning paljud autod said veeta rohkem aega teenindustes kui teedel. Asi paranes siiski iga aastaga jõudsalt: nii kiitis Ameerikas autode kvaliteeti uuriva organisatsiooni J.D.Power 2005. aasta raport Hummerit kui varasemaga võrreldes kõige arenenumat marki. Suure mootoriga, raske ja luksuslik H2 on eriliseks vaenuobjektiks muutunud loodusesõpradele. Neile sümboliseerib H2 kõike keskkonda ja ressursse hävitavat. Eestis nii radikaalset suhtumist tõenäoliselt ei kohta, kuid tähelepanuta ükski Hummeri omanik ei jää. Ja eks just see ongi üks põhjuseid, miks H2 üldse ostetakse.

Miinused: Väga kallis pidada, odavad sisustusmaterjalid, tallinna tänavatele liiga suur
Plussid: Võimas ja mugav, maastikul võimekas, eristub massist”

“Väikseim Hummer H3 näeb välja kui suurem vend H2, kuid mahub mõõtude ja hinna poolest n-ö tavaliste, kallima hinnaklassi maastikuautode sekka.
H3 on kindlasti kõige praktilisem Hummer, kus aurat omav marginimi ja ainuomane disain on ühendatud kasutusotstarbekusega. Võib-olla on mõõtmete kahanemine ja viiesilindriline reasmootor fännide meelest jäädavalt kaotanud midagi väga hummerlikku – suured mõõtmed ja V-8, olgu siis diisel- või ottomootor –, kuid praktilisest küljest vaadatuna on H3 päris hea kompromiss.
H3 pole ainult fännide või staatusesümboli otsijate pärusmaa, vaid kujutab endast ka valikuvarianti neile, tahavad maastikuautot, kuid on seniseid Hummeri tooteid pidanud liiga suureks, uhkeldavaks või kalliks.

Miinused: juhitavus asfaldil
Plussid: maastikusuutlikkus, praktilisus

Kokkuvõte: Kõige väiksem Hummer täidab maastikul kõik soovid, kuid teesõiduomadused võiksid olla veidi rohkem viimistletud ja mootorivalik suurem.”

“Dacia Sandero Stepwayl pole nelikvedu – maastikuautot see asendada ei suuda –, küll aga kõik muud omadused, mis kehvavõitu küla- või metsateel sõitmiseks tarvilikud.
Mõistagi on nelikveo olulisus sügavalt individuaalne küsimus, kuid Eesti oludes mööda nurgataguseid kruusateid sõites ja veoskeemi teemale ratsionaalselt lähenedes, osutub sellest üldiselt tähtsamaks auto põhja kõrgus. Seda, et mõni varakevadine või hilissügisene kruusatee vajaks kahte vedavat rattapaari juhtub ju harva, pigem kipub ikka põhi või mõni ülend maad kraapima. Stepway 17,5sentimeetrine (emamudelist Sanderost 2 cm kõrgem) kliirens vastab aga ligilähedaselt n-ö keskmise linnadžiibi näitajale.
Omadus, mis kindlasti tuleb kehvadel teedel sõites kasuks, on mugavaks timmitud vedrustus. Stepway saab suurepäraselt hakkama auklikuks sõidetud kruusateedega, vedrustus summutab löögid efektiivselt ning mängib kaasa tee ebatasasustega. Asfaldisõidul, ei pea vist mainimagi, Stepway aga mingeid sõiduelamusi ei paku, viib lihtsalt ja kiretult ühest kohast teise.

Miinused: tagasihoidlik turvavarustus, ebamäärasus asfaldil.
Plussid: sõiduomadused halbadel teedel, mugavus, hind.

Kokkuvõte: parim valik inimesele, kes nelikvedu ei vaja, kuid liigub palju kehvadel teedel ning soovib odavat autot.”