Lastele - Arvustus.com arvustused

“Definitsiooni järgi lastetükk, aga nii geniaalselt tehtud, et oma pissi- ja puuksunaljad leiavad üles nii erinevas vanuses lapsed, samas kui vanadele on ka igasugu kahemõttelist teemat hoolikalt sisse pikitud, mis kõvasti nalja teeb. Mitu korda plaksutati näitlejad lavale tagasi, kusjuures seda tegid lapsed vabatahtlikult :)
Mängiti 22.-28.augustini Viimsis Rannarahva Muuseumi hoovis - seal on üks vana traaler keset platsi, kus põhiturnimine käis.
Unustamatult head tegelased olid Lee Trei autosse-unustatud-kaisulooma rollis, viispluss!, ja muidugi Dvinjaninov ise Une-Matti rollis, poolhull soome aktsendiga padjamees, kes kasvatas patju, ja pajatas oma teooriat, et padjad teatavasti pole muud kui pahupidi pööratud kanad.
Teised olid ka head muidugi. Agnes Aaliste vastiku kimeda häälega pidevalt tänitava plikana (hea et ta Sky Plusis sellist häält ei tee :) Alo Kurvits tüütu röhkiva sugulase Limpana, Anti Kobin suure, targa ja julge venna Limmona, Andres Roosileht kohmetu tekina, Taavi Tõnisson ärakaranud padjast kaptenina. Ja TEELE VIIRA tegi koos kapteniga väga toreda lipaka lina rolli (ma ju räägin et pool teemat oli arusaadav ainult täiskasvanutele).
Tiina Tõnis mängis vanalinaeite, see oli ka ülihästi tehtud, meenutas "3 apelsini" kurja hiidnaist Creontat oma sajatamistega :)
Kui seda veel mängitaks, siis ma soovitaks kõigile, aga seda ei mängita enam. Kes nägi see nägi.”

“Lihtsalt SUUREPÄRANE! Viimase aja kogemused NUKU teatriga on sellised, et lapsed hakkavad etenduse ajal nutma. Pingutatakse selliseid dramaatilisi kohti, vanemate surma, veidralt hirmutavaid mammutikorjuseid jms.

Aga "Mis on jõulud?" on lihtsalt imeline, armas, suurepäraselt kirjutatud ja mängitud etendus. See on küll mõeldud noorematele, aga samas ei ole oma olemuselt tingimata "titekas", sest on nii huvitavalt visuaalne ja auditoorne, et ka täiskasvanu jääb lummatult vaatama.

Tõtt-öelda polegi ma sellist asja ammu näinud, kus ei efektitseta helida ja valgusega mitte selle pärast, et need võimalused on olemas, vaid kõik nad teenivad väga õiget eesmärki ja tunduvad kõike muud kui punnitatud.

Tõsiselt armas etendus. Au ja kiitus selle geniaalsuse eest nii autor Maria Uskile kui ka Doris Tislarile ja Karl Sakritsile, kes seal mängisid.”