19.
Püsiekspositsioon
Kadrioru kunstimuuseum
16.–20. saj. maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid 18.–20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Lossi hästisäilinud peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist, on märkimisväärseim Eestis. Püsiekspositsioonile lisaks toimuvad ajutised näitused ning kontserdid, teatrietendused, loengud, ekskursioonid, kunstiteoste tutvustused ja vastuvõtud.
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
20.
Nagu nägu. Mängud inimkujutisega 1980. aastate Eesti plakatis
Kumu kunstimuuseum
Kolmapäevast, 13. veebruarist saab Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis vaadata näitust „Nagu nägu. Mängud inimkujutisega 1980. aastate Eesti plakatis". Inimkeha ja nägude kujutistega manipuleerivad plakatid muudavad graafikakabineti mänguliseks portreegaleriiks. „1980. aastaid on nimetatud Eesti plakatikunsti kõrgajaks, mil eelkõige kultuurivaldkonna tellimustena sündinud tööd kompisid plakati kui kunstiliigi võimalusi ja piire," ütles näituse kuraator Madli Mihkelson. „Sellele perioodile iseloomulikest kunstilistest ja trükitehnilistest otsingutest ning eksperimentidest annavad näitusel tunnistust peamiselt fotomontaažil ja -lavastusel põhinevad teosed." Välja on pandud valdavalt näituseplakatid, kuid nende kõrval võib näha ka filmi-, teatri- ja üksikuid ühiskondlik-poliitilisi plakateid. Enim on näitusel esindatud 1980. aastate produktiivsemate plakatikunstnike tandemi Villu Järmuti ja Enn Kärmase looming. Lisaks neile on välja pandud töid ka sellistelt tuntud plakatistidelt nagu Ülo Emmus, Vladimir Taiger, Ruth Huimerind jt. Näituse on kujundanud Villu Plink. Näitus „Nagu nägu. Mängud inimkujutisega 1980. aastate Eesti plakatis" jääb avatuks 26. maini 2013. Pildiallkiri: Villu Järmut, Enn Kärmas. Ruumiplakat. 1980. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
21.
Püsiekspositsioon: Rasked valikud
Kumu kunstimuuseum
Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni. Ekspositsioon neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu. Sel korrusel on mitmeid eriilmelisi ülesandeid. Vaatluse alla võetakse nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad, kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek. Järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel (modernism, popkunst, hüperrealism jmt.). Tähelepanuta ei jää arengud rahvuslikus maalikoolis ja graafikas. Pildiallkiri: Ülo Sooster. Huuled. 1964. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
22.
Püsiekspositsioon: Varamu
Kumu kunstimuuseum
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest. Pildiallkiri: Konrad Mägi. Võrumaa maastik. Valgjärv. 1916–1917. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
23.
Raoul Kurvitz
Kumu kunstimuuseum
Reedest, 18. jaanuarist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis ning sisehoovis avatud mahukas Raoul Kurvitza personaalnäitus. Eksponeeritud on installatsioonid, performance'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. „Raoul Kurvitz töötab eri meediumites, teda huvitavate teemade ring on lai, ulatudes filosoofiast popkultuurini," ütles näituse kuraator Kati Ilves. „Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte." Kumu sisehoovis on spetsiaalselt selleks näituseks valminud 12 meetri kõrgune installatsioon „Veel rongidest". Kurvitza taastoodetud teos „Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist. Näitusel on eksponeeritud ka hiiglaslik nõgestest koosnev pannoo seeriast „Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga". „Kurvitza looming on mastaapne, tema installatsioonid küündivad kõrgustesse ja paistavad silma ka materjalimahult," ütles Kati Ilves. Kurvitz, kes on viimastel aastatel palju muusikaga tegelenud, eksponeerib Kumus muusikavideot „Darkness, Darkness". Raoul Kurvitz (snd 1961) alustas loomingulist tegevust pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) arhitektuurieriala lõpetamist 1984. aastal. Koos kursusevenna Urmas Muruga moodustasid nad 1986. aastal grupeeringu Rühm T, peagi liitus nendega ka arhitekt Peeter Pere ning veel mitmeid kunstnikke ja loomeinimesi. Rühm T nimetas enda maaliloomingut külmaks ekspressionismiks, milles puudus kirg, mis oli distantseeritud, kuid ometi sekkuv. Toonane kriitika sidus Rühm T tegevust peamiselt postmodernismi ning transavangardi ja „ekspressionistliku dekadentsi" mõistetega. Näitusel on väljas mitmeid Kurvitza ning Rühm T performance'ite dokumentatsioone, mh „Ma olin Timbuktus" (1988), „When Lord Zarathustra Was Young and Polite" (1989) jne. Kumu kunstimuuseum ja Raoul Kurvitz tänab Eesti Kultuurkapitali, Eesti Raudteed, restorani Kadriorg, Andres Leppa, Ain Talalaeva, Joosep Tormist, Risto Rõõmust, MTÜ Tallinna Valgusfestivali ning kõiki autori sõpru ja lähedasi, kes ühel või teisel viisil on olnud eksponeeritud projektidega seotud. Näitus „Raoul Kurvitz" on Kumu kunstimuuseumis avatud 21. aprillini 2013. Pildiallkiri: Raoul Kurvitz. Maelström. 1999. Autori omand
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
24.
Modernismiaja klassikud. Jaan Koort
Kumu kunstimuuseum
Näitus eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva klassiku Jaan Koorti loomingust. Peamiselt figuuri- ja portreekunstnikuna tegutsenud Koorti tööde väljapanekus on maalid, skulptuurid, keraamika ning rikkalik valik joonistusi. Näitusega kaasneb ajaleht, keraamikakursused, haridusprogramm õpilastele ja eriprogramm vaegnägijatele. „Näitus on pilguheit ühele Eesti suurele kunstnikule, kes lõi meie kultuuris midagi väga olulist sellesse aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus," ütles näituse kuraator Juta Kivimäe. „Jaan Koorti looming, mis lähiaja pöördelistes muutustes on jõudnud erinevatesse kollektsioonidesse, väärib aeg-ajalt koondamist suuremaks näituseks. Erakordselt kaunid kõrge vormikultuuriga teosed on mõistetavad ja nauditavad laiale publikule." Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits" (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest. „Tema vormilahendused ning materjalitöötlus lähenevad täiuslikkusele," lisas Juta Kivimäe. „Võib öelda, et Koort kujunes kunstnikuks Pariisis, viibides seal eesti kunstnikest kõige kauem – kümme aastat." Mitmekülgselt andeka ja avara isiksusena osales Jaan Koort innukalt eesti näituseelus ning avaldas ajakirjanduses kunsti ja kunstipoliitikat käsitlevaid kirjutisi. Rahvuslikus kunstiloos aga on ta eelkõige silmapaistvamaid skulptoreid, kelle looming tekitas seni akademistlikus eesti skulptuuris murrangu. Tartumaal Pupastvere külas sündinud maalapse viisid õpingud 1902.–1905. aastal Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, osavõtt revolutsioonisündmustest aga kümneks kujunemisaastaks Pariisi kunstimaailma (1905–1915). 1908. aastast eksponeeris Koort oma teoseid Pariisi nimekates galeriides Salon de Société Nationale des Beaux-Arts'is ja Salon d'Automne'is. 1920. aastail valiti ta mõlema galerii püsiliikmeks. Koort esines ka Salon des Indépendantsis vene kunstnike näitustel ning esimestel eesti kunsti näitustel kodumaal. Pariisis lõi kunstnik kontaktid vene kunstnike ja haritlastega, mistõttu sai võimalikuks osavõtt Moskva kunstielust 1915.–1916. aastal ning siirdumine Gželi keraamikatehase kunstnikuks 1934. aastal. Jaan Koorti teoseid omandasid tema eluajal Riiklik Tretjakovi Galerii Moskvas, kollektsionäär I. Morozovi kollektsioon, Puškini-nimeline kunstimuuseum Moskvas, Riia Kunstimuuseum, Ateneum, Luxembourgi muuseum jt. Kumu kunstimuuseum tänab Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Jaan Koorti pärijad ja kõiki inimesi, kes nõustusid oma kogudesse kuuluvaid jaan Koorti teoseid näitusel eksponeerima. Näituse kujundaja on Villu Plink. Näitus „Modernismiaja klassikud. Jaan Koort" jääb avatuks 28. aprillini 2013 Kumu kunstimuuseumis. Pildiallkiri: Jaan Koort. Abikaasa portree. 1916. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020