Tule eile meile
7.8
5 hindajat

181. Tule eile meile
Lea Jaanimaa

Tavapäratult kena välimusega maatüdruk Bärbel, keda külarahvas kutsub Elliks, pakatab trotsist maaelu vastu. Ärahellitatud, isata kasvanud neiu on võtnud vaenuliku hoiaku kõigi vastu, kellega ta kokku puutub. Tema päevad mööduvad intriige ja salakavalaid plaane sepitsedes ja neid ka täide viies. Kõige lihtsam ja nauditavam on tal manipuleerida naabrist eakaaslase Annaga, kes siiralt usub nendevahelisse sõprusesse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist lööb raamatu kangelane sümboolselt jalaga lahti pealinna väravad: „Tere, siit tulen mina!“Elu täiskasvanute maailmas osutub siiski keerulisemaks, kui maal kasvanud neiu seda ette oli kujutanud. Ülbe, valeliku ja vaenulikuna hüppab ta pea ees vette tundmatus kohas – kalgis südames ruumi vaid väga väheste jaoks. Isa ja iseennast otsides on ta aga kaotamas kõike... Lea Jaanimaa debüütromaan “Tagurpidi valed” ilmus Varrakult 2011. aasta sügisel.


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“See on raamat noortele, puudutades mitmeid tänapäevaseid teemasid, nagu nt.narkomaania/narkomuula teema.
Siiski on tegemist ilustatud ja lihtsustatud sisuga :narkootikumi tarvitades ja jõuka vanema mehega voodit jagades jäädakse süütuks, vanglast pääsetakse kerge ehmatusega jne.NO PROBLEMS!”

09.03.2014 18:13 - Rein Veemees
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Juust
6.0
1 hindaja

182. Juust
Willem Elsschot

Willem Elsschot on Belgia tänapäevase kirjandusklassiku Alfons Josef De Ridderi (1882-1960) kirjanikunimi, üks tuntumaid hollandi-flaami keeleruumis. Tema Kogutud teosed mahuvad ära umbes seitsmesajale leheküljele, olles kirjutatud n-ö leivatöö kõrvalt, milleks oli reklaamiärimehe amet. Elsschotilt on varem eesti keeles ja ühes köites ilmunud romaanid Liimilevõtmine ning Jalg (Varrak, 1995) ja ajakirjas Looming (1994/7) pikem jutustus Virvatuli. Käesolev lühiromaan Juust ilmus esmakordselt 1933. aastal ja autori südamlik-humoorikast inimarmastusest kantuna on üks flaami kirjanduse populaarsemaid teoseid tänini. Toimetanud Kerti Tergem Kujundanud Piia Ruber


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
See päev ja teine. Muretsusi ja mõtteid

183. See päev ja teine. Muretsusi ja mõtteid
NASTA PINO

Autor on oma fragmetaarse mõttepäeviku aluseks võtnud paari viimase aasta sündmused ja inimesed – kajasid laiemast maailmast (Norra veretöö, Jaapani maavärin), veel enam mõtisklusi meie enda kodustest asjadest, sealhulgas arutlusi linnadest, mis muutuvad tema arvates justkui inimesed, olgu tegu autori varasema kodulinna Tartu või praeguse, Tallinnaga. Aeg-ajalt laseb ta end tahtmatult kiskuda arutlustesse poliitikateemadel, muretseb maaelu soikumise pärast, räägib väärtushinnangute kiirest muutumisest, välismaise ihalusest, progressi hinnast, iseendaksjäämise targast oskusest. Sekka satub ka lühiportreid kohatud inimestest (Unt, Vahing, Oksanen, ˇelnin), ja meenutusi abikaasa Olev Antonist. Autor on kord empaatiline ja kaaskodanikke mõistev, kord kriipiv ja ühiskonda ümbertegev, siis aga taas iseendale ja teistele andestav. Nii või teisiti haarab ta lugejat kaasa, sundimata teda siiski endaga kõiges nõus olema. Taolist ausat ja samas valulevat publitsistikat ei kohta just sageli.


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Kloostripäevik

184. Kloostripäevik
Miina Piir

Kes tahab teada, miks palus autor tagakaane¬laused oma raamatule, mis jutustab tema ¬elamustest ja seiklustest nunnakloostris, ¬kirjutada just kahel meesterahval, lugegu ¬tingimata see huvitav raamat läbi. Peeter Volkonski Kui luteriusuline naine ortodoksi kloostrisse mitte ei satu, vaid läheb, on kõik see, mida vaja läheb koomikaks, juba iseenesest ette loodud. „Kloostripäevik” kõneleb luterlikust teoloogiast väsinud, pigem pükse kandva naise elamustest ja avastustest õigeusu seelikute maailmas, kus „midagi ei jää tegemata selle tõttu, et oled naine” ja kus kodused asjadki päris meelest ei lähe. Teoloog Riho Saard


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Alla kirjutanud: Mata Hari

185. Alla kirjutanud: Mata Hari
Yannick Murphy

Romaan tuntud tantsijatarist, osavast armukesest ja legendaarsest naisspioonist 1917. aasta külmal oktoobrikuul istub Margaretha Zelle, rohkem tuntud kui Mata Hari, Pariisis vangikongis ja ootab spionaažisüüdistusega kohtuprotsessi. Karistuseks on mahalaskmine. Oodates jutustab salajasest süüst vaevatud Mata Hari lugusid nagu Šeherezade, et osta ülekuulajatelt tagasi oma elu. Kõledast lapsepõlvest Madalmaades kannab abielu Hollandi mereväeohvitseriga Margaretha Indoneesia keelatud sensuaalsete naudingute keskele. Külmas vangikongis heietab ta lugusid roosiveevannidest, pärismaalastest armukestest ja Jaava džunglitest, elustades võlumaailma, mis aitas tal üle elada isegi ta perekonna purunemise. Ning siis, põgenedes oma abikaasa juurest, muudab Margaretha ennast uueks: temast saab kunstnike modell, tsirkuseratsutajanna ja viimaks templitantsijatar Mata Hari, kes on rõivastatud üksnes looridesse, keda imetleb Djagilev ja kes annab etendusi kõikjal Euroopas. Kõigi nende muundumiste kaudu põleb veelgi eredamalt ta elu saatuslik küsimus – oli ta siis ikkagi reetur, ja kui jah, siis mispärast?


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Õhtu rannal

186. Õhtu rannal
Kristjan Sander

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast „inimest tänavalt“ fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber. Kristjan Sander (snd 1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid „Valguse nimel“ (2003) ja „13 talvist hetke“ (2008). Valikkogusse „Õhtu rannal“ on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast. Kolm neist ilmuvad käesolevas väljaandes terviklike lõpetatud teostena esmakordselt.


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne: