- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
13.
Eesti mõistatused III:2
Rein Saukas, Arvo Krikmann
Raamat sisaldab põhiosas eesti mõistatuste tüpoloogilisi vasteid rahvastelt, kellega eestlastel on olnud maismaapiir: nii sugulasrahvsastelt kui ka lätlastelt ja venelastelt, võrdlusena ka rahvusvahelistest ainestikust. Lisaks on esitatud statistlised tüübinumbrite loendid, lühikokkuvõtted ja tähelepanekud ning kaardimaterjalid. Registri juurde kuulub põhjalik sissejuhatus Arvo Krikmannilt ja Rein Saukaselt.
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
14.
Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis
Ülo Mallene
Raamat annab ülevaate Eesti ühe karismaatilisema riigimehe Jaan Tõnissoni (22.XII 1868–1941?) elust ja tööst. Põhjalikuma vaatluse all on ühistegeliku liikumise algus ja areng Eestis ning Tõnissoni roll selle vaimse liidrina. Käsitletava põhiteema, ajastu ja isiku paremaks mõistmiseks on raamatus esitatud rikkalik taustainfo, kirjeldatud on Jaan Tõnissoni elukäiku ja analüüsitud ajaloolist keskkonda ning mõjuvälju, milles ta tegutses. Rohke viitematerjaliga teost võib käsitleda ka lühiülevaatena Eesti ajaloolistest arengutest pooleteise sajandi jooksul. See raamat annab kätte teeotsa kõigile, keda huvitab, kuidas Jaan Tõnissoni ideed, vaimujõud, tahe ja iseloomu sirgeseljalisus mõjustasid või muutsid Eesti ajaloo käiku. Seda eriti ühistegeliku liikumise kaudu, mis kolmekümnendate aastate lõpul, enne iseseisvuse kaotamist, oli Eestis võtnud enneolematult suure ulatuse.
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
15.
Suvesõda Petserimaal 1941
Herbert Lindmäe
Emeriitprofessor Herbert Lindmäel on saanud valmis kaheksas suvesõja raamat "Suvesõda Petserimaal 1941". Esimesena ilmus autorilt 1999. aastal „Suvesõda Tartumaal 1941”. See on kaheksas maakond sõjaeelse Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast, mille kohta on autor põhjalikult dokumenteeritud 1940. - 1941. aasta esimese Nõukogude okupatsiooni kuritegusid ja sellele järgnenud lahinguid Suvesõjas. Igas raamatus antakse põhjalik ülevaade maakonna ajaloost, haldusjaotusest, kultuuriväärtustest ja tuntud inimestest nagu kirjanikud, teadlased, riigitegelased, kunstnikud jt, kes on pärit sellest piirkonnast. Nagu kõigis eelmistes suvesõja raamatutes on lisades täpsed nimekirjad maakonna elanikest, kes kannatasid või hukkusid esimese okupatsiooniaasta terrori läbi: vahistatud, mõrvatud, küüditatud, võitlustes langenud ja sõjaohvrid. Raamatus on täpne ülevaade kõigist Eesti kaadriohvitseridest, kes 13. ja 14. juunil 1941 Värska suvelaagris vahistati. Nagu teada, suurem osa neist hukati või hukkusid Venemaa vangilaagrites Kaug-Põhjas. Eraldi peatükina on kirjeldatud Petserimaa meeste Suvesõja jätku võõras mundris ning lisatud neis lahinguis langenute nimekiri. Kokkuvõttes saame täieliku ülevaate sõjasündmustest Petserimaal aastail 1941-1944. Raamat on väga kaasaegne, sest autor teeb ülevaate Setomaa ajaloost tänase päevani välja. Seto rahva saatus on tihedalt seotud 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga, mis pärast võidukat Vabadussõna määras Eesti Vabariigi territooriumi. Seega tänased riigipiiri küsimused ei ole nende jaoks pelgalt mingi tehnilise piirijoone tõmbamine. Õigusteadlane H. Lindmäe analüüsib neid probleeme Põhiseadusest lähtuvalt ja väga põhjalikult ning nimetab Eesti riigi kohustusi nii oma kodanike ees kui ka rahvusvahelises suhtlemises, nagu näiteks ÜRO UNESCO organisatsiooniga. . Tuleb veel lisada, et käesolev trükis on 40. publikatsioon meeskonnalt, kes moodustati 1992. aastal riikliku komisjonina kolme okupatsiooni ajal toimunud kuritegude uurimiseks. Viimased üheksa aastat on uurimistöid korraldanud ning avaldanud endise komisjoni esimehe ja rahvakirjaniku Jaan Krossi algatusel loodud sihtasutus Valge Raamat.
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
16.
Sekretärid ajapeeglis
Sirje Orvet
Sekretäri töö peegeldab alati oma kaasaega , mõtte- ja valitsusviise. Autor kirjutab, et aduda ametiolemust ja –tähtsust, tuleb püüda tema kohta näha valitseva sotsiaalse püramiidi kihistustes. Mosaiigikillud pani autor ritta ajastute kaupa: arhailine ja varaste tsivilisatsioonide ajastu, antiigi ajastu, keskaeg, renessanssi ajastu, baroki ajastu, valgustusajastu, klassitsism, romantism ja nüüdisajastu. Fragmentaariumis on põhitähelepanu pööratud eeskätt Euroopas toimunule. Iga peatüki moodustavad kolm valdkonda: põgus sissepõige ajastu mõtte-ja kultuuripildile, sekretäritööd puudutavad leiud ja tähelepanekud naiste elust.
Lisas sipsik 03.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
17.
Raudadrast kombainini. Eesti maaelust 1950-2000
Heino Kartau
Läbi viie aastakümne Eesti põllumajanduses tegev olnud Heino Kartau annab kogetu põhjal põneva ülevaate omaaegsest maaelust. Ise asja sees olnuna kirjeldab ta, millised olid sotsialistliku põllumajanduse probleemid, kuidas maainimesed elasid, millest rõõmu tundsid ja mille nimel pingutasid. Autor rõhutab Eesti põllumehe sitkust, mida ei suutnud murda ka rasked okupatsiooniaastad. Paiguti mahlaka huumoriga vürtsitatud raamatust kumab läbi lootus paremasse tulevikku.
Lisas sipsik 05.12.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
18.
Sõjasurmad 1939/45
Heino Prunsvelt
See raamat sündis ideest panna ühtede kaante vahele kõik Teises Maailmasõjas bolevismi vastu võideldes langenud eestlased, aga mitte tähestikulises järjekorras, nagu on tavaks selliseid nimekirju koostada, vaid seada nimed ritta langemise järgi n-ö päev-päevalt. Selles raamatus on kokku 9180 neid eestlasi ja Eestimaal sündinud sakslasi, venelasi jt. rahvaid, kes sõja aastatel 1939–1945 erinevatel rinnetel Saksa ning Soome relvajõududes langenud või teadmata kadunud. Eestlasi ja eestimaalasi langes rinnetel Lapimaalt Aafrikani ja Stalingradist Atlandini. Paljud neist puhkavad kangelaskalmistutel, paljudel neist pole aga ei hauda ega hauatähist. Olgu see raamat nende viimane puhkepaik. Loen oma ülesande täidetuks, kui kasvõi üks Eesti pere leiab sellest raamatust oma kadunud poja, venna, isa või vanaisa..
Lisas sipsik 05.12.2013