Vicky and the Treasure of the Gods 3D (2012)

103. Christian Ditter Vicky and the Treasure of the Gods 3D (2012)

Väike viikingipoiss, Vicky, arvatavasti kõige nupukam viiking, kes eales teleekraanil elanud, seikleb jälle! Vicky isa, viikingite küla, Flake pealik, Halvar, röövitakse ja nii saab Vicky’st uus pealik, kelle juhtimisel tuleb päästa nii ta röövitud isa kui ka lahendada salapärane müsteerium, mis keerleb ümber igavese jääpalee, mis varjab endas võimsat, kuid ohtlikku jumalate aaret. Loomulikult on Vicky’l abiks alati ustavad viikingid, sügelev nina ja ka uued sõbrad.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Mayor (2012)

104. Emiliano Altuna Fistolera, Carlos Federico Rossini, Diego Os orno The Mayor (2012)

Sellest ajast saadik, kui president Calderón 2006. aastal Põhja-Mehhiko narkokartellidele sõja kuulutas, on teadmata hulk inimesi surma saanud. Mõne arvates on surmade arv 80 000, mõne arvates 250 000. Verise piirkonna keskel on San Pedro – maailma kõige rikkam ja turvalisem omavalitsus. Mauricio Fernández on selle linnapea.

Mauricio Fernández sai kuulsaks, kui kuulutas narkoliidri surma enne võime. Nagu näha, pole ta ainult linnapea. Kaks korda San Pedro (Monterrey) linnapeaks valitud mees on vastuoluline poliitik, kes hoolitseb õigluse eest isiklikult, et piirkonda puhastada. Tema meetodeid kiidetakse ja kritiseeritakse võrdväärselt. Tal on selge ettekujutus, kuidas pikendada rekordilist aega, mil linnas pole tulistamisi, inimrööve ega mõrvu. Hullud ajad nõuavad hulle meetmeid, ta põhireegel tundub olevat: „Ma ei kasuta traditsioonilisi meetodeid, aga ma lahendan probleemid.” Film ei kajasta ainult tema püüdlusi korra ja heaolu säilitamisel, vaid tutvustab ka ta keerukat iseloomu – see on intiimne portree miljonärist, kellel on ekstsentriline kunstikollektsioon, mitmel teemal (omapärane) isiklik arvamus ning huvipakkuv isiksus. Dokumentaalfilm annab meile võimaluse teda tundma õppida ning tänu selle poliitiku ebatavalistele arusaamadele mõista paremini olukorda tänapäeva Mehhikos.

Javier Garcia Puerto


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Act of Killing (2012)

105. Joshua Oppenheimer The Act of Killing (2012)

Kui Indoneesias 1965. aastal kukkus läbi nn 30. septembri liikumine ehk riigipöördekatse, ajas võimule jäänud Indoneesia armee ladvik süü kommunistide kaela. Sellele järgnes meeletu nõiajaht. 1965.-1966. aastal tapeti erinevatel andmetel miljoneid inimesi (Oppenheimeri film räägib 1–3 miljonist), nii päris kui ka eeldatavaid kommuniste. Armee koondas karistussalkadesse endised gängsterid, kes said vaba voli tappa keda iganes. „Tapatöö” räägib neist sündmustest, aga senikuulmatul moel. Režissöör Oppenheimer annab endistele tapjatele täieliku vabaduse taaslavastada piinamis- ja tapmisstseene, veendes neid, et tegu on heroilise filmiga kommunismiohu mahasurujate auks. Pätid kasutavad võimalust ja toovad mängu kostüümid ning improviseeritud dialoogi, misläbi võigastes meenutustes segunevad tõde ja muinasjutt. Tulenevat groteski oleks võimatu prognoosida ka hullemas unenäos. Kuidas rääkida massimõrvadest ilma liigselt moraliseerimata, ja kuidas panna tapjad ise seda tegema? Joshua Oppenheimer on selle küsimuse lahendanud ja tulemuseks on aasta kõige vapustavam dokumentaalfilm. Ilma naljata. Või jah, siiski korraliku annuse süsimusta absurdihuumoriga. Kellele meeldib Werner Herzogi stiil, neile võiks olla hea teejuht see, et ühe tegevprodutsendina on filmi aidanud kokku panna just tema. Lisaks talle on sama tiitliga nimetatud ka legendaarset USA dokitegijat Errol Morrist. Tristan Priimägi


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The German Doctor (2013)
10
1 hindaja

106. Lucía Puenzo The German Doctor (2013)

Kas olete kunagi mõelnud, mis sai natsi-Saksamaa koonduslaagrite juhtidest, enne kui paljud neist tabati ja kohtu alla anti? Psühholoogiline draama „Saksa arst” on haarav lugu sellest, kuidas kurikuulus Saksa SS-ohvitser ja natsi koonduslaagrite arst Auschwitzis, „Surmaingel” Josef Mengele Argentinas 1960ndatel paos olles endise kutsumuse juurde üritab jääda.

Geneetika- ja inimkatsete meister, tärkab temas huvi lihtsa perekonna vastu, kellega juhuse tahtel kohtub. Peres on kolm last ja oodata on juurdekasvu. Ühiselt võetakse ette teekond: Mengele otsib uut varjupaika, perekond aga tahab alustada uut elu külalistemaja pidades. Mengele palub luba saada nende külalistemaja esimeseks külaliseks. Keegi peale Iisraeli luureagentuuri Mossadi agentide ei tea galantse mehe, lahke arsti ja abistaja tõelist identiteeti. Eichmann on tabatud, jaht teisele kurjategijale jätkub ja Mengele teab seda.

Aga 12aastane varapuberteet, peretütar Lilith kiindub Mengelesse. Tal on ka probleem – enneaegselt sündinud lapsena on ta väikest kasvu ja teda narritakse. Mengele lubab hormoonidega aidata ja panna Lilithi kasvama. Lapseootel pereema Eva usaldab Mengelet, sest sündivate kaksikute ellujäämine sõltub samuti arstist. Kõik justkui sujuks, aga kas Mengele siiski aitab perekonda?

Suurepärase stsenaariumi ja hea näitlejatööga „Saksa arst” on film, mis jääb meelde. Autorile pakub tema enda sõnul huvi, miks Lõuna- Ameerika riigid natse nii sõbralikult vastu võtsid ja mitmed faktid, kombineeritud fiktsiooniga, vastavad päris sündmustele.

Hille Hanso


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Armstrong Lie (2013)
10
1 hindaja

107. Alex Gibney The Armstrong Lie (2013)

Kui režissöör Alex Gibney (Oscar filmi eest „Takso põrgusse”, 2007) alustas neli aastat tagasi tööd Lance Armstrongist rääkiva dokumentaalfilmi kallal, pidi sellest saama lugu suurejoonelisest sporti naasmisest. Hoolimata Prantsuse meedia tulistest dopingusüüdistustest oli tol ajal 38aastasel sportlasel plaanis võita kaheksandat korda maailma kõige prestiižsem rattavõistlus. Gibney oli rabatud, kui 2012. aastal, mil film oli juba valmimas, tunnistas Armstrong avalikult üles dopingu kasutamise. Film, mis pidi olema sporti naasmise kroonika, muutus ühe vale analüüsiks. Gibney rääkis mitmel korral tõrjutud sportlase enda, ta endiste meeskonnakaaslaste ning kurikuulsa „Doktor EPO” Michele Ferrariga. „Armstrongi vale” pakub põhjalikku vaadet langenud legendi topeltellu.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Berlin File (2013)
10
1 hindaja

108. Seung-wan Ryoo The Berlin File (2013)

Põhja-Korea luureagendi Pyo Jong-seongi ülesanne on Berliini hotellis kokku tõmmata relvaäri venelasest vahendaja ning araabia terroristidega. Aga kui tehingule tõmbab ootamatult kriipsu peale tundmatu osapoole alustatud tulevahetus, on Pyo ning tema abikaasast tõlk esimesed, kellele langeb topeltagendi ning reeturi kahtlus. Olukorda ei paranda ka teadmine, et ülemusest Põhja-Korea saadik semmib nii sakslaste kui ka USA luurega, proovides leida hetke üle jooksmiseks. Pyongyang saadab olukorda klaarima retsidivistist ning oma eesmärkide saavutamiseks üha karmimaid vahendeid valiva kindralivõsukese Dong Myung-soo, kes annab endisele rahvakangelasele 48 tundi, et too tõestaks oma naise süü või paljastaks tegeliku topeltagendi. Kuid aina enam tundub, et Pyongyangi käsilase motiiv ei ole kodumaa au kaitsmine. „Berliini toimik” on hoogne ning tipptasemel action’it täis pakitud kommertstriller, mis võtab suu vesiseks nii põnevike kui ka agendifilmide fännidel. Berliinis ning suures osas Riias filmitud triller tugineb varem action-žanris ennast kodus tundva Ryoo Seung-wani dokumentaalfilmile ülejooksnud Põhja-Korea luureagentide mälestustest. Peaosas praegune Korea kommertskino raskekahurvägi – Ha Jung-woo („Kollane meri”), Gianna Jun („Vargad”) ning Ryu Seung-bam („Viimsepäeva raamat”), ammutab film inspiratsiooni Hollywoodi blockbuster’itest nagu „Bourne’i ultimaatum” ega jää millegiga oma eeskujudele alla, andes elamuse praeguse hetke parimast Korea kommertskinost. Sten Saluveer


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: