- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
13.
Ajalehe anatoomia
Rein Sikk
2011. ja 2013. aasta ajakirjanikuks kuulutatud reporter Rein Sikk viib lugeja tundelisele teekonnale läbi poolesaja meedias elatud aasta, et leida üles ja öelda välja Eesti ajakirjanike kõige suurem, olulisem ja salajasem saladus. Viimaks on käes aeg paljastada tõde.
Lisas cantabile 29.07.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
14. Premia Väike Tom Maasikasmuuti jäätis
Maasikasmuuti jäätis šokolaadimaitselises glasuuris. Koostis: maasikad 60%, suhkur, vesi, šokolaadimaitseline glasuur 15% (taimne rasv [kookosrasv], suhkur, kakaopulber, vadakupulber, emulgaator sojaletsitiin, lõhna- ja maitseaine [šokolaadi]), happesuse regulaator sidrunhape.
Lisas Ferdinand 08.07.2013
“Nagu külmutatud maasikamoosi sööks ja šokolaad on täiesti maitsetu.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
15. Premia Väike Tom Kohukesejäätis
Kohukesejäätis šokolaadimaitselises glasuuris. Koostis: kohupiim 50%, suhkur, šokolaadimaitseline glasuur 15% (taimne rasv [kookosrasv], suhkur, kakaopulber, vadakupulber, emulgaator sojaletsitiin, lõhna- ja maitseaine [šokolaadi]), rõõsk koor, vesi, lõss, glükoos, emulgaator E471, stabilisaatorid: E410, E412, E415.
Lisas Ferdinand 08.07.2013
“Väga huvitav jäätis! Olen midagi sarnast ise ka teinud, näiteks Karumsi kohukese sügavkülma pistnud. Tore, et sellist tootma hakati. Maitse on kergelt kohupiimaselt hapuka nüansiga, jäätis ise sügavkülmast võttes kõvem kui harilik koorejäätis, aga ma usun, et kui on 50% kohupiima, siis on tervislikum ka, aga ma ei tea muidugi.
Mis mulle ei meeldi, on see "šokolaadimaitseline" glasuur. See võiks ikka päris šokolaad olla või üldse ilma selleta. Käkib hea toote ära.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
16. Premia Super Size maasikatäidise ja šokolaadiglasuuriga
Koostis: vesi, taimne rasv, suhkur, kakaoglasuur 11% (taimne rasv, suhkur, kakaopulber, taimne rasv, emulgaator sojaletsitiin), vadaku- ja lõssipulber; maasikatäidis 8% (maasikad (40%), suhkur, vesi, glükoosi-fruktoosisiirup, paksendajad: E440, E415, happesuse regulaator E330, toiduvärv E120, maasika lõhna- ja maitseaine), vahvel 5% (vesi, nisujahu, maisitärklis, taimne rasv, suhkur, lõssipulber, kergitusaine E500, sool, emulgaator sojaletsitiin), glükoosi-, fruktoosi- ja sahharoosisiirup; šokolaadimaitseline glasuur 3% (taimne rasv, suhkur, kakaopulber, taimne rasv, emulgaator sojaletsitiin), mandlitükid 1,5%, emulgaator E471, stabilisaatorid E412, E466, E407; lõhna- ja maitseaine (vanilliin). Toote keskmine toitainete ja energiasisaldus: Energiat: 307 kcal, valke: 3 g, süsivesikuid 31 g, rasvu 19 g Kaal 200 ml / 110 g Säilivusaeg 18 kuud
Lisas Priit
“Super Size ei tähenda mingit hiigeljäätist nagu Jättis jt. Lihtsalt tavalisse vahvlisse on pandud törts liiga palju jäätist. Tavaline vahvel on see ruuduline veneaegne, mis tundub ja maitseb nagu paber. Jäätise valmistamise tehniline pool ei ole hästi peidetud, torust vahvlisse lastud jäätisevorst ei täida isegi vahvlit ära, külgedele jääb vaba ruumi. Täpselt keset jäätisevorsti on igavalt sirge, kuid see-eest võika maitsega maasikatäidise juga.
Jäätis ise pole paha, aga see punane ollus seal keskel rikub kõik ära. Ebameeldiv kogemus.
Plusspunkt tuleb selle eest, et vahvli põhja on veidi šokolaadiglasuuri törtsutatud, nii et pabervahvel ei hakka nii ruttu lekkima.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
17. Nokia Lumia 720
4,3" (800 x 420 pikslit) IPS TFT ekraan. 1 GHz Dual-Core protsessor, Adreno 305 graafika. 512 MB põhimälu, 8 GB sisemälu. Windows Phone nutitelefon.
Lisas tarts 04.05.2013
“Päris mõistliku hinnaga nutitelefon, spetsifikatsioon on nõrgem kui kallimatel paugupillidel, aga kasutuses olulist vahet pole. Aku kestab nutitelefoni kohta üle keskmise hästi, kõik muu ka korralik.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
18. Kumu kunstimuuseum Modernismiaja klassikud. Jaan Koort
Näitus eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva klassiku Jaan Koorti loomingust. Peamiselt figuuri- ja portreekunstnikuna tegutsenud Koorti tööde väljapanekus on maalid, skulptuurid, keraamika ning rikkalik valik joonistusi. Näitusega kaasneb ajaleht, keraamikakursused, haridusprogramm õpilastele ja eriprogramm vaegnägijatele. „Näitus on pilguheit ühele Eesti suurele kunstnikule, kes lõi meie kultuuris midagi väga olulist sellesse aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus," ütles näituse kuraator Juta Kivimäe. „Jaan Koorti looming, mis lähiaja pöördelistes muutustes on jõudnud erinevatesse kollektsioonidesse, väärib aeg-ajalt koondamist suuremaks näituseks. Erakordselt kaunid kõrge vormikultuuriga teosed on mõistetavad ja nauditavad laiale publikule." Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits" (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest. „Tema vormilahendused ning materjalitöötlus lähenevad täiuslikkusele," lisas Juta Kivimäe. „Võib öelda, et Koort kujunes kunstnikuks Pariisis, viibides seal eesti kunstnikest kõige kauem – kümme aastat." Mitmekülgselt andeka ja avara isiksusena osales Jaan Koort innukalt eesti näituseelus ning avaldas ajakirjanduses kunsti ja kunstipoliitikat käsitlevaid kirjutisi. Rahvuslikus kunstiloos aga on ta eelkõige silmapaistvamaid skulptoreid, kelle looming tekitas seni akademistlikus eesti skulptuuris murrangu. Tartumaal Pupastvere külas sündinud maalapse viisid õpingud 1902.–1905. aastal Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, osavõtt revolutsioonisündmustest aga kümneks kujunemisaastaks Pariisi kunstimaailma (1905–1915). 1908. aastast eksponeeris Koort oma teoseid Pariisi nimekates galeriides Salon de Société Nationale des Beaux-Arts'is ja Salon d'Automne'is. 1920. aastail valiti ta mõlema galerii püsiliikmeks. Koort esines ka Salon des Indépendantsis vene kunstnike näitustel ning esimestel eesti kunsti näitustel kodumaal. Pariisis lõi kunstnik kontaktid vene kunstnike ja haritlastega, mistõttu sai võimalikuks osavõtt Moskva kunstielust 1915.–1916. aastal ning siirdumine Gželi keraamikatehase kunstnikuks 1934. aastal. Jaan Koorti teoseid omandasid tema eluajal Riiklik Tretjakovi Galerii Moskvas, kollektsionäär I. Morozovi kollektsioon, Puškini-nimeline kunstimuuseum Moskvas, Riia Kunstimuuseum, Ateneum, Luxembourgi muuseum jt. Kumu kunstimuuseum tänab Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Jaan Koorti pärijad ja kõiki inimesi, kes nõustusid oma kogudesse kuuluvaid jaan Koorti teoseid näitusel eksponeerima. Näituse kujundaja on Villu Plink. Näitus „Modernismiaja klassikud. Jaan Koort" jääb avatuks 28. aprillini 2013 Kumu kunstimuuseumis. Pildiallkiri: Jaan Koort. Abikaasa portree. 1916. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013