hu - Arvustus.com arvustused

“Ma alustasin "The Gun Selleri" lugemist täpselt kolm korda, enne kui asi sujuma hakkas. Millegipärast tundus keelekasutus võõras (briti värk, ju siis). Kui aga sellest mäest üle saab, on tegu ladusas ja ühtses stiilis kirjutatud põnevuslooga, mis on Laurielikult macholik ning humoorikas. Macholik sellepärast, et Hugh on loosse sisse kirjutanud ka küllaltki klišeelikke kangelase stseene (mees tunneb, et peab tundmatu noore ja ilusa naise ilmtingimata päästma) ning samas on ta suutnud hoiduda liigsest draamast ning emotsioonidest.

Raamat on tunduvalt sisukam ja sügavam kui näitekd Dan Browni üllitised, kuid lugedes on kõike sama kerge ette kujutada, et tahes-tahtmata tekib mõte: "Sellest saaks päris hea põnevusfilmi teha."

"The Gun Seller" annab aimu, et Hugh Laurie tunneb relvi (macho).
Peategelane Thomas Lang on endine sõjaväelane, kes justkui kogemata satub sündmustejadasse, mis päädivad tema osalusega ühes terroristiderühmas.

Peategelase kaudu annab autor edasi päris korralikku analüüsi. Minategelane Lang arutab ja vaagib esimestest lehekülgedest peale, alates hetkest, mil kogukas meesterahvas teda selja tagant kägistamisvõttes hoiab.

Naiskarakter Sarah, kelle pärast Lang ülepeakaela manipulatsioonivõrku satub, pole eriti hästi välja kukkunud. Nõrgalt kirjutatud. Aga annan andeks. Tegu ju Hugh Laurie esikraamatuga.

Sarah ja Thomase vahel tekib vastastikune sümpaatia, kuid mees on piisavalt arukas ja raamatu lõppedes on ta tähelepanu hoopis meeldivama neiu poole suunatud.

Kokkuvõtvalt on "The Gun Seller" korralikult kirjutatud põnev lugemine, mis annab lugejale mõtlemapaneva seose poliitika (valitsuste), relvatööstuse, sõja ning terrorismi vahel.”

“Pole midagi positiivset öelda. Adam Sandleri filmid, mõned, on olnud naljakad, aga see on täielik läbikukkumine. Naljad pole naljakad ja vetsunalju on liiga palju. Ei tea, äkki on see taotuslik, aga mulle ei lähe üldse peale. Stoori on ebausutav ja pinnapealne, samuti tegelased.”

“Huvitav, kaua neil ameeriklastel vampiirihullus kesta kavatseb.
Pealkiri juba jätab sellise kahtlase mulje, kuid film ise suutis positiivselt üllatada - filmi sai päris kiiresti sisse elatud ning põnevust jätkus. Vaatamata paarile ehmatavale stseenile ja hulgale verele ei saaks filmi õdukaks nimetada. Film tervikuna on tsipa ebaühtlane, esimene pool tundub aeglasem ja konarlikum.
Tahaks välja tuua aga kohati hea operaatoritöö; osad kaamera-shotid on ikka tipp-topp.
Kõnelemist tundus üldse kuidagi vähe olevat (v.a Lincolni kaadritagune jutustamine). Ka 3D efekte on ilusti kasutatud. Aga vana-Abe'i halb make-up on naeruväärne.”

“Selline küsimus tekkis kui vaatasin eilset saadet.! Kelle või mille üle siis kohut mõisteti?
Oleks võinud suure summa peale kihla vedada, et just selliseks vastuste suhe kujuneb. Tobeda mulje jättis saatejuhtide imestamine tulemuse üle - nagu poleks nad kursis rahva üldise meeleoluga...”