ea - Arvustus.com arvustused

“See kreem on täiesti asendamatu, eriti talvel. Kreem sobib nii naistele kui ka meestele.
Kasutan seda põhiliselt huulte peal, kuid olen ka pannud ketendavale nahale. Huuled teeb see kreem väga pehmeks. Kahjuks jätab huultele kergelt läikiva kihi (nagu huuleläike puhul), seega ei usu, et mehed sellega väljas ringi käiks, kuid kodus olles ei tohiks see probleem olla.
Millegipärast arvavad paljud, et see kreem teeb imesi (ala parandab 8 tunniga huuled), kuid tegelikult 8 tunni järel on naha (või siis huulte) olukord tunduvalt parem.
Hind on sellel üpris soolane, kuid väärt igat senti! Olgugi, et see kreem on kallis, jätkub seda päris pikaks ajaks (tuub on 50 ml ja minul kestab keskmiselt aasta).
Lisaks on sellel kreemil väga spetsiifiline lõhn, mis algul tundub äärmiselt ebameeldiv, kuid sellega harjub väga kiiresti ära.
Mina olen seda kreemi kasutanud kuskil 4-5 aastat ja igal juhul jätkan kasutamist. Kohe väga-väga soovitan! :)”

“Film, mis ajas mind juba esimese 10 minuti jooksul kinopingis sügelema, et kas ei peaks mitte saalist lahkuma. Juba algusest oli juba tunda, et nüüd tuleb midagi twilighti sarnast - film, mis on täis poppe lugusid, ilusaid poisse/tüdrukuid ja omapäraseid kaadreid. Pisut vaene on kasutada leierdatud vanasõna, kuid kõik pole kuld mis hiilgab, nimelt, kuigi filmi visuaalne külg taotleb võimas olla ning muusikavalik populaarne ja huvitav, on film siiski täis piinlikke momente ja üritab sinust vägisi 13 aastase poisi või tüdruku teha, kes teeb "oo" ja "aa" iga sähvatuse ja plahvatuse peale ning kes filmi lõppedes kindlasti oma ipodi filmi soundtracki tõmbab. Kõige piinlikumad kohad olid minu jaoks aegluup catwalgid, kus piltilusad, pisut räsitud neiud, automaadid käes, kurjad pilgud näol, suured relvad käes ning kehad pisut paljastatud ja rõhutud, jalutavad aegluubis kaamera poole...oeh. Kui tõmmata mõni paralleel, siis film on visuaalselt ja heli poolelt sarnane "Twilightile", see süngus ja pop lugude valik. Pisut oli tunda ka "Scott Pilgrimi hõngu", kus samuti tuli lahendada kõik võideldes ning kus löögid lennutasid võitlejaid sadu meetreid eemale ning lõpetuseks kõige rumalama paralleli tõmbaks ma selle filmi ja "Faster pussycat, kill kill"-i vahel, kuna seal jahtisid verd samuti karakterivaesed ja volüümikad naised ning seal filmis polnud samuti piinlikel kaadritel lõppu. Kokkuvõttes võib öelda, et vanuses 12-16 on see film ehk vajalik etapp, mis tuleb läbida, et järjest paremate filmide poole liikuda, kuid mina ise pean seda filmi ajaraiskajaks ning ei suuda filmist ühtegi minule meeltmööda aspekti välja tuua, kuna film on pigem nagu sucker puntš, mida peol juues loodad pisut purju jääda, kuid kui oled kausi tühjaks joonud, saad alles aru, et selles puntšis alkoholi pole.”

“Prantsuse kokakunsti ja musketärideesteetika suuremat sorti austajana on see koht otsekui minu jaoks loodud. Ruumid on hämaralt valgustatud, lauad on robustsemat sorti ja kuna restoran asub nagunii keldris, on seal teatav robustne musketäride fiiling täiesti olemas. Seal istudes võib ette kujutada küll, et kohe sajab kari mõõka täristavaid musketäre sisse, Porthos valjul häälel parimat veini nõudmas.
Siiski, päris nii robustne kogu elamus ei ole, tegelikult on seal lausa romantiline, nii et kui viimati seal sõbraga õhtust söömas käisin, oli algul pisut pentsik tunne, mis küll kiiresti haihtus.
Keset lauda asub seal kõrgendus, nagu riiul, kuhu peale toidud asetatakse, et neid siis taldrikule juurde laduda. See on veidi imelik mõte, sest teisel pool lauda istujatega suhtlemist kipub see segama.
Enne kui toit saabus, toodi lauda korvike paksult ekstraõlise rohelist värvi möksiga (mis välimuselt pestot meenutas) kaetud soojad saiaviilud. Pisut liiga hapukad ja natuke liiga õlised, aga muidu päris meeldivad. Vähemalt midagi erilisemat kui tavalised soojad ja võikausike.
Viimati maitsesin seal lambapraadi, mis koosnes sinna juurde käivast suurest kausitäiest küpsetatud juurviljaribadest ja umbes kuuest paksemast lihaviilakast. Umbes 4 tk neist olid lausa kuld, sulasid suus! Kaks ülejäänud olid veidi vintskemad ja kohati pisut üle soolatud. Aga üldmuljena siiski suurepärane lambapraad. Ei olnud üle küpsetatud, mõne jaoks ehk liigagi toores, aga ometi hämmastavalt pehme ja muidugi mahlane.
Kõhu sai täis ka eelroata, olustikku sai nauditud, jutud said hoolimata lauariiulist räägitud ja raha kulus restoranieine kohta mõõdukalt. Pole paha tulemus.”

“Eestis pole Yogi karu eriti kuulus tegelane kunagi olnud, nii et ilmselt ei lähe enamusele korda, ei see film, ega asjaolu, et tegemist on saastaga, võrreldes Yogi potentsiaaliga. Väga kahju. Mõttetu 3D vusserdis.”