Pere - Arvustus.com arvustused

“Selle kolme aastaga on see kattel tekkinud praod. Tõsi on ka kaks last ära toitnud. Plastik muidu turvaline ja vastupidav. Ja lapsele väga mugav”

“Oleme Siesta söögitooli kasutanud nüüd juba umbes 4 kuud. Söögitooli valimise protsess oli pikk ja keeruline, kuid just sellel toolil tundusid teiste ees olevat mõningad eelised. Kas ta nüüd just on parim söögitool üldse, ei oska öelda, aga hoolimata paarist väiksest kiiksust võib rahul olla küll.

Seljatoega söögitoolil on tavaliselt lai ja kohev vakstust kate, osadel isegi masinpestav, aga Siesta kate on tagasihoidlik, väike, sile ja ilma sügavate voltideta. Kuna volte peaaegu ei ole, on ka puhastamine üsna lihtne, piisab niiske majapidamispaberiga üle tõmbamisest, et kõik mahaläinud söök ära pühkida. Kate on valmistatud kunstnahataolisest materjalist.
Turvarihmad olid määrdumise vältimiseks paar esimest kasutuskuud tõmmatud katte taha peitu. Nüüd, kui laps on 9-kuune, ei saa teda enam muidui ilma rihmadeta istuma jätta, sest tahab üle käetoe ronida. Rihmade kinnitamine võiks muidugi veel kiirem ja mugavam olla, aga väga ei nurise ka.
Seljatoe asend on väga lihtsalt reguleeritav. Ka siis kui laps peale toetab, saab ühe käega liigutada nii alla kui üles poole.

Erinevaid toole katsetades leidus ka selliseid, millel lapse raskuse all kang või nupp enam ei liikunud või liikus, kuid järsult valju raksuga. Ühes poes müüja ütles isegi, et seljatoe kalde muutmiseks tuleb laps maha tõsta! Samas seljatoe reguleerimine on ju üldse vajalik ainult siis, kui laps tahab toolis magama jääda. Siis ei tahaks küll teda tõstma hakata ega ka mingite raksatuste saatel seljatuge reguleerida. Noh, ühesõnaga, mõnes lastekaupade poes töötavad imelikud inimesed.

Jalgade vahel olev turvatugi on kinnitatud tooli külge. Mõnel toolil on see kandiku küljes, aga mulle see nii kindel ei tundu. Kui see tugi on tooli küljes, siis ei saa laps ennast toolilt alla libistada ka näiteks siis, kui rihmad ei ole veel kinni ja kandik ei ole veel ees.

Kandik on eemaldatav ühe käega. Tõsi küll, see vajab natuke nõksutamist. Ka külge saab kandiku ühe käega, aga samuti ei käi lihtsalt klõpsti kinni, vaja on veidi täpsust, et kahel pool olevad pulgad saada täpselt aukudesse. Kandik tundus ka erinevaid toole katsetades suur probleem. Vaid ühel toolil käis kandik väga lihtsalt, kahjuks ei mäleta nüüd enam nime ega mudelit. Enamus kandikuid käis aga nii raskelt ja ebamugavalt et neid ei tahaks ilmselt kunagi küljest ära võttagi.

Kandikul on peal äravõetav topeltkandik, mis on mugav just puhastamise mõttes, sest kinnikuivanud sööki on lihtsam kraani all maha pesta. Kui pealmine kandik on pesus, ei jää ka söömata, sest alumine kandik on täpselt samasugune, ainult joogitopsi alust ei ole. Peab ainult meeles pidama, et peale sööki alumine kandik kohe ära pühkida, sest kraani alla on sellega juba ebamugavam minna.

Siesta söögitoolil on 4 ratast, kuid tooli liigutamiseks tuleb ametlikult all hoida kahel pool käetugede juures olevaid nuppe "Stop&Go", mis tavapärases asendis hoiavad esirattaid lukustatuna. Harilikult on siiski tooli vaja ringi liigutada ühe käega ja kergem on lihtsalt kandiku alt kinni hoides esirattad õhku tõsta ja sõita ainult tagumiste peal. Oluliselt mugavam oleks, kui ka ees oleks 360-kraadi pööravad rattad, sest toas ringiliigutamist on siiski küllaltki palju. Last huvitab ikka, mis selja taga juhtub ja vabalt veerevate ratastega oleks nii lihtne tooli kohapeal ringi pöörata.

Peale rataste lukustuse suuri miinuseid ei olegi. Suurimaks plussiks on väga lihtne puhastamine ja tegelikult ka stiilne välimus ja koheva vakstust katte puudumine.”