Kuidas valida digikaamerat?
Kuidas ja millist digikaamerat valida ning osta?
Võimalikke digikaamera tüüpe on sisuliselt kolm:
vahetatavate objektiividega kompaktkaamerad ehk hübriidkaamerad ehk micro four thirds kaamerad
Digitaalsed peegelkaamerad
Digipeegelkaamerad (DSLR) on märkimisväärselt soodsamaks muutunud ning pakuvad enamusel juhtudest paremat pildikvaliteeti kui väiksed digikompaktkaamerad. Kuid ka neil on miinuseid. Esiteks on need muidugi endiselt kallimad kui odavamad "digiseebikad", need on ka suuremad, raskemad ning nende hooldamine võib olla keerukam. Peegelkaamerad on eelkõige suunatud tõsisemale fotohuvilisele, kes tahab ise pildistamisel kaamera seadeid võimalikult palju sättida, kuigi ka neil on mitmeid automaatprogramme (makrovõte, portree- ja maastikuvõte jne). Peegelkaameralt leid kindlasti ka optilise pildiotsija ning sellest nähtav pilt on väga täpne, sest saabub pildiotsijasse otse kaamera objektiivist, mitte selle kõrvalt.
Peegelkaamerate vahest suurimaks eeliseks on aga võimalus kasutada erinevaid objektiive, eemaldades mugavalt eelmise. Üldine reegel on, et kui kaameraga tuleb ka kohe kaasa objektiiv (kit- ehk komplektobjektiiv), siis on see võimalikult odav ja kehv (koostekvaliteet ja optika ei ole parimast klassist) ning selle vahetamine kallima mudeli vastu on igati põhjendatud ka siis kui fookuskaugus ja ava väärtus samaks jäävad. Peegelkaameraid müüakse ka ilma komplektobjektiivideta ning juhul kui plaanid nagunii selle kohe välja vahetada, ongi targem lihtsalt kaamera kere osta ning sinna ise oma soovidele vastav ja kvaliteetne objektiiv valida.
Digitaalsed kompaktkaamerad
Nende kaamerate esmaseks eeliseks on kahtlemata hind, kuigi ka see võib parimatel mudelitel peegeklaameratega samasse klassi ulatuda. Teiseks eelised, nagu nimigi ütleb, on nende kaamerate kompaktsus ehk väike mõõt ja kerge kaal. See lubab neid alati mugavasti kaasas kanda, samas kui peegelkaamera puhul mõtlevad inimesed esmalt mitu korda, kas selle seekordne kaasas tassimine on ikka vaeva väärt. Pealegi võimaldab alati taskus või käekotis leiduv pisike kaamera pildile püüda ka need ootamatud sündmused, mille toimumiseks üldse valmistuda ei osanud ning suurt kaamerat kindlasti kaasa poleks osanud võtta. Näiteks märkad tänaval Elvist. Tavaliselt on seepärast ka professionaalsetel fotograafidel mõni kompaktkaamera olemas.
Kompaktkaamera ostab endale harilikult inimene, kes ei viitsi iga pildi jaoks midagi hirmsasti seadistada, vaid tahab ühe nupuvajutusega maksimaalselt hea pildi kätte saada. Seepärast pakuvad kompaktkaamerad rohkelt eelseadistatud programme, mille seast saad enamasti endale sobiva valida ja parimat tulemust loota. Lisaks leidub kompaktkaamerates sageli muidki põnevaid lisasid, nagu võimalus pildid otse kaamerast Flickr-isse või Facebooki saata, geotagida (kaameras olev GPS lisab juurde pilti tegemise paiga koordinaadid) ning vahel võimaldavad need kaamerad ka esmast fototöötlust.
Suurima miinusena tuleb võrdluses peegelkaameraga kompaktkaameral kompromissile minna pildikvaliteedi osas. Kompaktkaameras leiduv pisike pildisensor ei suuda lihtsalt nii palju infot vastu võtta kui suur sensor, olles vähem tundlik. Seetõttu võivad päikesevalguses tehtud pildid küll väga ilusad jääda, aga hämaramas toas hakkab kvaliteet kiiresti halvenema -- pilt läheb teraliseks. Kompaktkaamera on pildistamisvalmis tavaliselt veidi kauema aja pärast kui peegelkaamera ning järjestikvõte jääb samuti aeglasemaks, mis võib spordisõpru kurvastada.
Kompaktkaamera on suuresti see, mis ta ostes on ning edasi selle parendamise võimalusi eriti ei ole. Sinna võib küll olemasoleva objektiivi külge saada kruvida mõne adapteri või lisaläätse, aga optika võimalusterohkus ole võrreldavgi peegelkaameratega. Ka ei leia kompaktkaameratelt enamasti välgu jalga, kaamerasisesel välgul on aga rohkelt puuduseid.
Vahetatavate objektiividega kompaktkaamerad
Hübriidkaamerad jäävad kahe eelpool mainitud kategooria vahele, kaldudes küll pigem SLRide (peegelkaamerate) suunas. Need kaamerad on kompaktsemad kui peegelkaamerad ning pakuvad tänu suuremale sensorile ja paremale optikale peaaegu samaväärset pildikvaliteeti ning seadistusvõimalusi. Samas on need siiski suuremad kui kompaktkaamerad, eriti kui sinna ette mõni pikem objektiiv panna ning seeläbi tekib taas küsimus, kas hakkad seda kaamerat alati kõikjale kaasa võtma. Ka puudub neil kaameratel optiline pildiotsija, mille pilt tuleks otse läbi objektiivi. Need kaamerad on ka suhteliselt kallid ja neile saada olevate objektiivide valik on piiratum.
Sellisteks kaamerateks on näiteks Sony NEX, Olympus PEN, Samsung NX ja Panasonic G seeriad.
Sageli kiputakse kaamerat valima peamiselt selle järgi, mitme megapiksliseid (MP) pilte sellega teha saab. Kunagi oli see tõesti kaalumist väärt argument, aga nüüdseks on juba ka soodsamatel kaameratel üle 10 megapikslised sensorid, ehkki reaalselt piisab tavavajadusteks ilusasti ka 5 MP-st.
- 5 MP võimaldab teravat väljatrükki mõõdus 20x25 cm
- 8 MP võimaldab teravat väljatrükki mõõdus 28x35 cm
- 13 MP võimaldab teravat väljatrükki mõõdus 33x48 cm
Tegelikkuses on palju olulisemaks pildi kvaliteedi näitajaks kaameras oleva pildisensori suurus ning optika kvaliteet. Kui kaamera pildisensor on füüsiliselt suurem, salvestub pildi detailide ja värvide kohta rohkem informatsiooni, sest ka iga valgustundlik osa (piksel) sensorist on suurem ning seeläbi on pilt ka parema dünaamilise ulatusega -- pildil olevad varjud ja heledamad kohad jäävad paremad. Nii võib vabalt 7-megapiksline suure sensoriga kaamera salvestada paremat pilti kui 10-megapiksline väikese sensoriga kaamera. Saadaval on ka nn täiskaaderkaameraid, mille pildisensor vastab 35 mm (36x24 mm) filmikaadrile. Sellised kaamerad on veel väga kallid, kuid nende pilt on tõesti detailne.
Hea ülevaate sellest, kui erinevad kasutatavad pildisensorite suurused on, annab järgmine tabel (mida suurem sensor, seda parem):
Pildistamisel on mugav pilti komponeerida ja tehtud pilte eelvaadata suurel 3-tollisel ekraanil ning paljud kompaktkaamerate mudelid enam optilist pildiotsijat (see väike ava, kust vaadates kaamera vaatevälja näed, nagu vanadel filmiga fotoaparaatidel) ei pakugi. Sellest on aga kahju, sest eredas päikesevalguses võib juhtuda, et LCD-ekraanilt toimuvat suuremat ei näegi. Ekraani puhul uuri, et see oleks vähemalt 206 000 punktiline, alla selle pole mõtet valida.
Suumiulatus (zoom) on samuti üks detail, mida ostes arvestada võiks. Kindlasti vaata vaid optilise suumi näitajaid (tegelik, optika poolt võimaldatav suum), mitte digitaalset suumi, mis suurendab lihtsalt pilti, nagu teeks seda sinu arvuti. Kuna sel juhul kuskilt pildiinfot juurde ei tule, vaid olemasolevat materjali suurendatakse, vähendab see pildi kvaliteeti ja detailsust. Kui soovid metsas linde-loomi või kaugeid detaile pildistada, siis vali suum alates 10x, selliseid kaameraid nimetatakse ultrazoom kaamerateks ning pole võimatu leida ka 24x suumiga kompaktkaamera.
Pildistabilisaator kompenseerib käe värisemise, nii et pildid tulevad ka ilma statiivi kasutamata teravad, mitte udused. See on enamusel kaameratest mingilgi moel sisse ehitatud. Siingi vaata kindlasti, et tegemist oleks optilise stabilisaatoriga, mitte digitaalsega (elektroonilisega), mis lõikab lihtsalt pildi väiksemaks ja suurendab seda, stabiliseerides küll pildi, ent vähendades tuntavalt selle kvaliteeti. Optiline pildistabilisaator on eriti oluline just suumimisel, mil iga õrn käeliigutus pildis võimendub.
Video salvestamine digikaameraga on üha populaarsem. Enamus kompaktkaameraid ning vahetatavate objektiividega kompaktkaameraid pakub seda võimalust, kuid paljud peegelkaamerad veel mitte. Siiski, kui peegelkaamera seda teeb, on tulemus ka vaeva väärt ning on sageli võrreldav parimate videokaamerate pildiga. Kui kaamera lubab salvestada kuni 1080p resolutsioonis, tähendab see, et saad salvestada tänapäeva telerite standardite suhtes parimas võimalikus kvaliteedis (Full-HD). Kuid mitte kõik kaamerad ei luba filmimise ajal suumida, mis võib vägagi tüütuks osutuda ning paljud sätivad ka teravuse filmimist alustades paika ning hiljem seda muuta ei võimalda. Kui plaanid videot hiljem töödelda, uuri, kas kaamerast tulevate videofailidega (näiteks AVCHD-formaat) oskab Sinu poolt kasutatav videotöötlusprogramm midagi teha. YouTube-i saad sellised failid küll ka otse laadida ning sealgi on algelised videotöötlusvõimalused olemas.
Mälukaardid, mida kaamera kasutab, erinevad oma kiiruse ja mahu poolest. Võta kaart alates 2 GB mahust, ning nii kiire kui rahakott kannatab, sest seda kiiremini saab kaamera fotod/videod sinna peale salvestada, vähendades võtetevahelist aega. Kui plaanid aga lisaks fotodele ka rohkelt videot salvestada, vaata kindlasti mahukamate kaartide poole, nagu 8 GB, 16 GB või 32 GB. Enamus digikaameraid kasutab Scure Digital (SD) või CompactFlash mälukaarte, mõnel tootjal on aga enda standardid, näiteks Sony kasutab enda MemoryStick mälukaarte.
Näotuvastustehnoloogia on üks põnevaid uuendusi, mida tänapäevastest kompaktkaameratest leida võib. See seab automaatselt fookusesse täpselt inimeste näo, nii et saad alati kindel olla, et just need jäävad teravad. Olemas on ka naeratusetuvastusega kaamerad, mis teevad pildi just sel hetkel kui inimene kaamera eest naeratab.
Vee-, tolmu-, ilmastiku- ja põrutuskindlad kaamerad sobivad neile, kes soovivad pilte teha karmimates oludes, olgu siis töö tõttu või rännuhimust. Sellised kaamerad ei maksa tingimata oluliselt rohkem kui tavalised digikaamerad ning nende peale tasub vajaduse ilmnedes kindlasti mõelda. Lõivu tuleb maksta kaamera sageli kehvema pildikvaliteedi ja piiratumate võimaluste osas.
Statiiv (tripod, monopod) on igati kasulik asi igale fotohuvilisele, olgu tema kaamera milline tahes. Niimoodi, stabiilselt aluselt pildistades saad alati parimad ja teravaimad pildid, eriti kui kasutad pikemaid säriaegu (pildistad hämaras välguta). Samuti võimaldab see kaamera taimeriga pildistama panna ning ise ka (grupi)fotole lipata.
Märkasid viga või soovid täiendada? Kommenteeri või saada meile kiri
23.04.2015 10:53 Nimetu
digikaamerad on enamus müügil 1/2,3 sensoriga, sellist teie õppe tabelis ei ole. Tänan.Kuum teema
Viimati lisatud
-
6.58 hindajat
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
6.510 hindajat
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
103 hindajat
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
Nõuanded ja soovitused
- Arvustus.com TV
- Kinginimekiri
- Nohu ja köha vastu aitab inhalaator, nebulisaator
- Kuidas valida rehve? Millised rehvid osta?
- Millist e-lugerit osta?
- Kuidas valida telerit? Millist telekat osta?
- Kuidas valida monitori?
- Kuidas valida telefoni? Millist telefoni osta?
- Kuidas valida sülearvutit?
- Kuidas valida tahvelarvutit?
- Kuidas valida printerit?
- Kuidas valida digikaamerat?
- Kuidas valida objektiivi?
- Kuidas valida kõrvaklappe?
- Millist peegelkaamerat osta?
- Millist pesumasinat osta?
- Kuidas valida robottolmuimejat? Millist robottolmuimejat osta?
- Millist autot osta? Autovaliku lihtsustaja aitab!
- Elektriline hambahari
- Kasulikud Androidi rakendused
- Kasulikud Eesti Androidi rakendused
- Eesti TV ja Android - kuidas Androidiga Eesti telekanaleid vaadata
- Kuidas mängida Ingressi? Mänguõpetus ja nipid
- iPhone ja iPad rakendused
- Eesti iPhone appid, iPad rakendused
- Apple TV kasutamine
- Millist madratsit osta?
- Milline väline kõvaketas osta?
- Mida osta beebile?
- Parimad Mac programmid
- Kuidas valida dokumendihaldust?
- Milline kohvimasin osta?
- Kuidas valida kitarrikeeli?
Sisuturundus
- Kas mobiilne internet jätab desktop arvutite kasutamise ajalukku?
- Milline televiisor sobib Sinu koju?
- Milline Apple arvuti valida – kas Macbook Pro või Air?
- Miks on oluline kanda tööriideid ja kuidas neid hooldada?
- Kuidas kujundada vannituba kaunilt?
- Nutikad nõuanded, kuidas valida ja hooldada kodumasinaid
- Millist tüüpi pesumasin täidab sinu pere vajadused?