Komöödiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Asi on tehtud kõik sellises dokumentaalfilmi stiilis. Nagu biograafia, kaamra käib staariga igal pool kaasas ja vaataja kuuleb siis tema enda kommentaare, näeb pealt sündmusi ja ka selliseid asju, mis kaamera ette ei tohiks justkui jääda. Muidugi pole tegemist päris dokumentaaliga, vaid ikka paroodiaga sellisest popstaaride elust. Kohati ikka päris jabur, aga naljakas ja tegelikult selline draamaelement oli ka olemas, lisaks mõjus kohati päris realistliku dokfilmina. Kaasa aitas ka staaride nagu Simon Cowell, 50 Cent jne artistide ja mänedžeride kaasamine filmi.”

“Täielik jama, ei jõudnudki naljakaks minna ega imelik ja masendav olla enne kui pooleli jätsin. Ja mingi neljandiku vast vaatasin ikka ära. Tundus, et sealt ei tule küll midagi.”

“Mitte nii hea kui Zoolanderi esimene film, aga mitte ka nii halb kui punktid paljudes arvustustes maailmas väidavad. St ilmselgelt on see film üleni jabur ja loll ning kohati pisut liiga labane, aga see ongi selle filmi point. Nagu Zoolanderi esimeses filmis, lihtsalt natuke rohkem jabur :) Nii et ehkki ma eelistan esimest, siis pettunud ma kindlasti ei ole ka teises. Lõbus ja tore ajaviitefilm, kus näeb palju kuulsusi, sh Bieberi surma.. :)”

“Ei teagi, kas seda komöödiaks või draamaks pidada, aga eks ta olegi mõlemat. Päris psycho film, ausalt öeldes, ma ei ole sellist vist näinudki, kus vaid üks valge tegelane on :) Mustanahaliste kool USAs ja narkoteemad ja täitsa ogarad peaosalised, heas mõttes. Kolm noort kutti, aga ei ole noortefilm, vaid kõlbab täiskasvanul väga hästi vaadata. Lastele pigem ära keelata :) Nii teistmoodi asi, et soovitan vaadata küll. Annab midagi juurde.”

“Ikka sama elurõõmus ja energeetiline Kokowääh, nüüd siis üllatavalt hea järjena esimesele osale. Võitis Saksamaa Aasta Filmi kolmanda koha.
Veelgi enam "koguperefilm" kui esimene osa, lastele hea näidata, samas ei tohiks ka suurematel igav hakata.”

“2011. aasta film, mis kohati on emotsionaalselt veidi üle paisutatud, aga samas ka dünaamiline ja kirgas, elujaatav. Vaataks ka teist korda.
Mulle kui aastaid Hollywoodi toodangut tarbinud inimesele tundub Saksa huumor USA omaga võrreldes teistsugune ja selline muhedam. ”