- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
481.
Äikeserannik
Raivo Seppo
Autor keskendub kolmeteistkümnendal aastasajal elanud rüütlite võistluste ja elu-olu kujutamisele. Ühiskond oli juba tollal paheline - vohasid ebaausus ja valed -, ning see ei jätnud ka rüütelkonda puudutamata. Nii viibki üks tormakas ja rikutud noormees pettuse teel oma maale rüütlitütre, kuid neiu meelekindlus ja ilu mõjutab teda oma eluviise muutma. Kuid see pole kaugeltki kerge ülesanne, kui ümberringi levivad suured, julmad, õnnelikult päästvad või kellelegi vajalikud valed ning lokkab omakasupüüdlikkus. Kõigest hoolimata on raamatus küllaga suursugusust ja rüütliromantikat, kusjuures rüütliturniiride kangelannasid on enamasti rohkem kui üks ning metsikutel duellidel välguvad mõõgad ja langeb päid.
Lisas Vaino 01.03.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
482.
Minu kallis halb inimene
Nasta Pino
See pole järjestatud sündmustikuga lugu, pigem sissevaade inimese hingevärinatesse, katse meelde tuletada, et mitte miski siin maailmas pole kadunud, noorus ei ole hukas ja armastuski on alles. Autorile tundub armastus siin maises elus väga oluline, ta näib uskuvat, et see ei kao kunagi, ükskõik milline on riigikord, ükskõik kui sädemeid pilduvalt käib poliitkemplus siinsamas kõrval ja ümberringi. Naiivsevõitu, võib-olla, aga ometi kosutav tõdemus: läbi sõdade, läbi katsumuste me jääme inimesteks. Kuni suudame õppida omaenda vigadest, püsib lootus. Nüüdiskirjandusega kursis olev ja seda austav lugeja võib natuke häiritud olla ja imestada, et näe ometi, millest ka kirjutatakse, ei olegi ei küüditamist ega süüdistamist.
Lisas konfucius 22.02.2011
“Tundub kuidagi ülepingutatud. Mõte on hea, aga kirjastiil ei sobi.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
483.
Ma olen kole
Kintz Kinzenberg
Maailm on väga lihtne „asutus” – see on kas ilus või kole. Oleneb, mis osa me kasutame … Mina olen näiteks kole. Olen seda teadnud lapsepõlvest saadik, sest mu lendlevad pulkjuuksed ei suutnud iialgi konkureerida pinginaabri lokkidega. Aga ühel päeval ma unustasin selle teadmise, sest mind hakkas armastama mees, ja tema – nagu nad alguses kõik! – kinnitas, et ma olen hoopis ilus. Ma pühendusin täielikult talle ning lahutasin endast isekuse. Kuid millegipärast – ma ei saa sellest siiani aru – leidis ta ühel päeval armukese. Ta hakkas minu asemel suhtlema uue naisega. Ta hakkas jagama ennast teise naisega. See ei mahtunud mulle pähe – miks? Mis jäi minus vajaka? Seega sattusin ma kasutama koledamat osa maailmast. Olin jälle kole. Mind oli visatud kuhugi lapsepõlve mälunurka ja kõik kordus. Selleks, et endaga toime tulla, hakkasin kirjutama, kirjutama … neile naistele, kes on selle üle elanud. Et ka madala enesehinnanguga naine võiks ühel päeval öelda: ma olen ilus, vaat mis. Raamat “Ma olen kole” on raamat naise iseenda mina kaotamisest ja taasleidmisest, petmisest, reetmisest, kirgedest ja armastusest.
Lisas tool 16.02.2011
“Mulle oli selle raamatu lugemine kui psühholoogi juures käimine.
Suutsin südamest naerda, iseenda üle.”
Michelina on seda arvustust muutnud: 24.03.2011 11:44
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
484.
Anonüümkirjad
Jaan Mikweldt
Mareen astus koduteel telemaja valvelauast läbi, et võtta temale saabunud kirjad ühes. Talle meeldisid kontaktid vaatajatega, sest sealt võis saada alguse mõnigi hea ärisuhe. Oli ta ju tekstiilikunstnik, kes pidi ennast ära elatama. Üks kiri oli saatja aadressita, kuid margi peal tempel andis teada, et see on saadetud tema lapsepõlve kodulinnast.
Lisas tool 16.02.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad