Pensioni neljas sammas
5.2
6 hindajat

373. Pensioni neljas sammas
Ilmar Hiiresüda

Raamat räägib inimestest ja nende valikutest. Ühelt poolt need kes on valinud seadust eirata ja teisalt need kes on valinud seda järgida. Mõlemate poolte tegevus keerleb ümber pangaröövi, sündmuste arenedes joonistuvad välja mured ja rõõmud millega tuleb kõigil tegelastel kokku puutuda. Kui lihtne või siis keeruline võib ühe panga röövimine tegelikkuses olla, milliseid muresid see endaga kaasa toob ja mis kõige olulisem kuidas oma röövsaak kasutatavaks kapitaliks muuta. Seda kõike olukorras kus politsei järjest lähemale hiilib ja röövlite elu oma võimete kohaselt keerulisemaks muudab. Lugeda saab sellestki millised need politsei võimed ja võimalused on, seda siis ühe ametniku silmade läbi. Ning kui need kaks osapolt juba pangaröövi kallal askeldavad milleks oleks sinna veel rahvast vaja ja kellele nad kasu või kahju peaks tooma.


Lisas Kashmiirhiir 22.03.2011
Pane hinne:
Perekonnavaled

374. Perekonnavaled
Valentin Kuik

Sel ajal kui teised orkestrandid pille häälestavad, saab trompetist Egon Paalist orkestri dirigent. Esialgu küll ajutine ja sedagi kahepoolse suusõnalise kokkuleppe alusel. „Meil ei ole vist mõtet ajutist lepingut teha,” ütleb Lindner, kelle kabinetis nad asjast räägivad. „Pikaajalist lepingut ei tahaks jälle enne teha, kui selgub, mis Paulist saab... Või mis sina arvad?” „Teeme nii, kuidas parem on.” „Kellele parem?” küsib Lindner. „Orkestrile.” „Orkester oleme me ainult kontserdi ajal ja proovis,” ütleb Lindner. „Palgapäeval oleme kolmkümmend kaks erinevate huvidega inimest. Ma pean juristiga nõu, kui sa lubad.” „Muidugi luban.” Lindner avab kirjutuslaua sahtli, võtab sealt kella. „See on Pauli kell, Reet leidis selle lavalt. Ma annan selle sinu kätte. Muuseas, Reeta meil tänasest enam ei ole.” „Kes siis nootidega tegeleb?” Lindner vaikib.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Peremehed

375. Peremehed
Jaan Tangsoo

Jaan Tangsoo romaan „Peremees“ kaardistab elu depressiivses väikelinnas. Kuid ei maksa arvata, nagu oleks siinne argipäev, ehkki tagasihoidlikum, kuidagi põhimõtteliselt teistsugune kui mõnes suurlinnas, säravas seltskonnas või kõrgel võimukoridorides. Ka siin möllavad inimlikud kired. Nii trööstitutes paneelelamutes kui ka uhketes eramutes. Ka siin on igaühel kanda mineviku koorem – raskem või kergem, kuidas kellelgi. Sellega võideldakse väga erineval moel – kes endasse tõmbudes, kes palgalise internetikommentaatorina sappi pritsides, kes viinast unustust otsides. Siiski pole inimlik hoolivus ja sõprus sellestki maailmast päriselt kadunud ning see annab lootust.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Perihveerija päev
8.0
2 hindajat

376. Perihveerija päev
Ivi Leps

Ühe täiesti tavalise päeva hommik leiab väikese maakoha inimesed kõige erinevamatest eluetappidest ja olukordadest – kellel on ränk pohmell, kes saabub vargsi armukese juurest koju, kes ärkab lapse kisa peale ja nii edasi. Päeva edenedes ristuvad, sõlmuvad ja lõikuvad nende elud sellesama loomulikkuse ja keerukusega, millega juba aastaid enne ning ka pärast seda päeva, millest kõneleb käesolev lugu. Ivi Lepsi debüütromaan “Perihveerija päev” on Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.


Lisas cantabile 11.02.2013
Pane hinne:
Pesamuna

377. Pesamuna
Hasso Krull

Luuletaja ja tõlkija, esseisti ja õppejõu Hasso Krulli 50. juubeliks on ilmunud autori enese koostatud kogumik "Pesamuna". Pealkirja järgi võiks justkui arvata, et "Pesamuna" on midagi pisikest ja armsat, mis mahub kenasti pihku, aga ei - raamat on siiski pigem parajalt pirakas, üle kaheksasaja lehekülje, ja koosneb kahest eraldiseisvast osast: "Pesast" ja "Munast", esseedest ja luuletustest. Kuivõrd eraldiseisvad nad tegelikult on, ei saagi päris kindel olla, sest Krull ühendab oma loomingus mängleva kergusega erinevaid tasandeid, nii võivad tema esseed vahel mõjuda nagu luuletused ja luuletused nagu esseed.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Pilapaskäär
6.8
5 hindajat

378. Pilapaskäär
Suzanne Collins