Merit%20Raju - Arvustus.com arvustused

“Elulised lühilood aurori enda isiklikust elust teeb eriliseks just sügava sisu avastamine neis - kuidas veetilgas peitub kosmos! On ime, milline mõte, tõdemus või üldistus koorub välja neist elu olukordadest ja hakkab oma elu elama. Sageli me kõnnime oma elust mööda ja ei panegi tähele, kui huvitavat elu elame! Ka rasked ja keerulised olukorrad rikastavad elu. Panin tähele, kuidas see lugude äratundmise rõõm tõstab mu suunurgad pidevalt üles! See on see tunne, et ahjaa, see on mulle ka tuttav! Aga käsitleda seda ei ole ma niimoodi osanud. Suur aitäh ka avameelsuse ja aususe eest!

On veel asju: tõeline pildinauding on see raamat ka. Neis piltides on sügavust ja süvenemist ja nad loovad rahutunde.
Lugeda seda raamatut on ääretult mõnus, sest lood on lühikesed, võid alati vajadusel katkestada ja silmarõõmu teevad kaunitoonilised rahuleheküljed.
Suurepärane ka kinkeraamatuks.
Üllatuseks kaasneb raamatuga veel e-kursus praktiliste nippide ja videoklippidega. Palju naudinguid Sulle!”

“On raamat, mis on toeks lapse ootel ja pärast sünnitustki igal sammul! Nii lihtsalt ja loomulikult on kõik olukorrad lahti seletatud ja hulk praktilisi näiteid elust. Reaalabi! Ja emotsionaalne soojus sinna juurde on lihtsalt hindamatu!”

“Kui inimesed omaette räägivad, siis öeldakse, et räägivad kõige targemaga. Samas öeldakse, et tähtsam kui see mida sa ütled, on see, mida sa mõtled. Järgmiseks tuleb meelde tarkus, et arutledes kõvasti omaette kõva häälega on kasulik, sest siis sa kuuled ka, mida pea mõtleb, muidu liiguvad mõtted sellise kiirusega, et astuvad üksteisele kannale. Kuidas siis tegelikult on sellega mida me mõtleme, ütleme ja kuidas käitume?
Just nii lugesin mina seda raamatut - kogu aeg endaga mõttes vaieldes ja arutledes, seda küll siiski mitte kõva häälega.
Mitmed raamatus kirjeldatud olukorrad moodustavad meie igapäevase elu, kuid kiires elutempos ei jää aega nende üle juurelda ja järeldusi teha. Nii kordamegi sageli ikka ja jälle samu vigu. Lugedes hakkasingi paralleelselt analoogseid situatsioone otsima ja leidma ka oma elust. Siis läks mõtetes vaidlemiseks, sest ikka üritad ju ennast ja oma käitumist kaitsta ning õigustada. Enamasti leidsin oma mõtetega rahumeelsed lahendused, kuid oli ka momente, kus andsin alla ja lükkasin otsustamise tulevikku ehk siis olukorda, kus olen sellises situatsioonis. Samuti tundsin ära palju tuttavaid, kelle käitumismudelid toredasti välja joonistusid ning hakkasin mõnestki inimesest ja tema reageerimisest paremini aru saama. Kuid mõistmist tuli kindlasti palju juurde.
Kuigi minu jaoks jäi raamatust kõige enam kõlama mõte, et me ei teadvusta, ei mõtle ja ei pane tähele, kuidas käitume, meeldis mulle väga-väga, et autorid suudavad lugejale läheneda lihtsalt, oma kogemuste baasil, tuues näiteid oma elust. Samuti on olukorrad väga elulised, millesse satume kõik pidevalt päev päeva järel.
Raamat on iseenda ja oma mõtetega olemise raamat, mis mõjus mulle väga virgutavalt ning puhastavalt. ”

“Ma pole ühtegi raamatut nii kaua lugenud ja mitte sellepärast, et see ei oleks huvitav. Põhjus peitub raamatu võimes tekitada vajadus ja soov lahti mõtestada ka oma elu. Kuidas mina tunnen? Kas ma teen elus asju, mis mulle ei meeldi ja mida oleks võimalik teisiti teha? Kas ma julgen võtta riske, et elada iseendaga harmoonias? Kui palju ma teen elus asju ainult raha pärast ja kas ma naudin seda? Kas ma oleksin suuteline olema iseenda ülemus või vajan ikkagi kedagi, kes aeg-ajalt "kuklasse hingab"? Jne jne jne, miljon miksi.
Samas juhib raamat väga leebelt ja sõbralikult sind endalt kõiki neid küsimusi küsima - ei teki mingit süütunnet ega ahastust.
Ühesõnaga koos raamatu lugemisega põhjalik vestlus iseendaga. Lugesin lõputult lehekülgi uuesti üle, leides igakord midagi uut ja usun, kui võtaksin praegu raamatu taas kätte, tunduks et nii mõnigi lehekülg on vahepeal juurde kirjutatud :)
Aga tulemuseks tegin päris korralikud korrektuurid oma kohati üle pea kasvava töö osas - mis loomulikult oli orienteeritud enamasti raha teenimisele. Ja tunnen iga päevaga ennast aina paremini, kindlamalt, et tegin õiged otsused.
Arvan, et ei ole vahet, kas raamatu lugeja on 20, 30, 40 või 50, iialgi ei ole liiga hilja - no selline kulunud väljend, aga neil on selline omadus - osutuvad alati õigeks.
Kui Meriti eelmine raamat "Hingele pai" on tõeline hea tuju raamat, siis "Leia oma tee" annab võimaluse leida enda seest ülesse kõik see, millega saame tagada hea tuju iga päev ja pea igas olukorras.
Ja mis on veel minu jaoks väga oluline - kõik, millest Merit kirjutab, kõik tema kogemused ja teiste kogemused baseeruvad Eesti elul, see kõik on läbi elatud, ellu viidud siinsamas.”

“Selle raamatu kohta ei ole tegelikult palju võimalik öelda, seda peab ise lugema. Soe, armastav, lohutav, julgustav, lootust andev, tuju tõstev, loovust ergutav, loomingulisust soodustav...
Kui tuju on halb, võib lüüa ükskõik millisest kohast raamatu lahti ja hea tuju on garanteeritud. Kui otsustusvõimest tuleb puudu, võib lüüa ükskõik millisest kohast raamatu lahti ja abi on tulekul. Kui enese sees on vastuseta küsimusi, võib lüüa ükskõik millisest kohast raamatu lahti ja vastused vaatavad vastu.”

“Ma võtsin selle raamatu lugemiseks puhtalt seetõttu, et teada saada, mis põhjusel see bestselleriks on saanud. Ühesõnaga eelarvamused, eelarvamused... Tulemuseks oli 6/10. Pole põhjust muretseda, ma olen nimelt hirmnõudlik lugeja. :)

Mulle meeldis autori esmapilgul naiivne arusaam "maailma asjade toimisest". Süüvides igati eluterve, selliselt mõtlevaid inimesi võiks märksa enam olla.

Mul on hea meel, et ta jõudis sinna, kuhu ta jõudis, ning ei surunud enda veendumusi peale: sugugi mitte igaüks ei saa seda ette võtta, mida tema, sest puudub selline puhver. Hea, et ta lähtus raamatut kirjutades endast.

Ning tore oli ära tunda, et mu enda elu on rikas sellistest pisikestest asjadest, mille tema alles sellel vabal aastal avastas: tean, kuidas lõhnab kuivatatud nurmenukk (ja ka ahjus alles kuivav), mil moel ragiseb kuuvanune lumi, kui karune on märg koerakasukas, kuidas piilub puude vahelt hilisnovembri päike jne. Ehk on sellest raamatust silmade avamise abi neile, kes on selle kõik lapsepõlvest unustanud ... või, nagu siinsel juhul, pole seda kunagi kogenud-tundnudki (selline mulje mul autorist jäi).

Miinustest: sõna "öko" veidi liiga lõtv kasutamine (ja kohati küsitavgi), veidi liiga lohvakas toimetamine (rohkelt mõttekordusi; palju ingliskeelseid tsitaatsõnu, eriti võõristav oli nendega kohtuda siis, kui need olid võru keelega vaheldumisi; mitte kõige korrektsem ortograafia; kohati loo n-ö venitamine, st tekst vajanuks palju tõsisemat läbitöötamist).

Üldiselt täitsa okei lugemine. Minevikku suunatud teostes sõnade mängu ja tõesti Kirjaniku (sic!) mõtteid nautida armastavatele inimestele soovitaksin aga Lauri Sommeri "Räestu raamatut". Vapustav teos!”